Riik pakub 300 krooni küttetoetust
Kose sotsiaalnõunik Astrid Ojasoon ei oska tema jutul käivatele vallaelanikele põhjendada, miks riik otsustas hakata oma kodanikel vahet tegema. Miks ühed saavad riigilt küttehinna tõusu kompenseerimiseks toetust ja teised mitte? Võimalik toetussumma pole teab mis suur, esialgsete arvestuste järgi 200–300 krooni pere kohta. See summa on mõeldud esimese poolaasta kütteajaks. Nelja kuu vahel jagatuna tuleks küttehinna tõusu hüvitise suuruseks 50–75 krooni kuus.
Asjatult kulutavad vallamaja lävepakku selliste kortermajade elanikud, kus on kütteõlil töötav lokaalne katlamaja. Ka need inimesed peavad sooja eest suuri summasid maksma. Nagu Vardja küla Kuusiku 23 ühistu liige Kaido Puusepp. Kahte elamut kütab ühe maja keldrisse ehitatud õlikatel. Külmal jaanuarikuul kulus elamute kütmiseks viis tonni kütteõli, mille eest pidi ühistu välja käima 55 000 krooni. Puusepa neljatoalise korteri küttearve oli 2900 krooni, samas majas elaval pensionäril Peeter Varikul tuleb kolmetoalise korteri kütte eest maksta 1786 krooni. Novembris oli tema küttearve 650 krooni vähem ehk 1136 krooni. Varik polnud sugugi rahul, et ühed saavad küttetoetust, teised mitte. See tekitavat inimeste vahel pingeid. “ Parem võiks see juba olemata olla, see paberimäärimine ei tasu end ära,” sõnas ta.
Seadus lubab hinnatõusu hüvitada vaid kaugküttevõrgus olevatele elanikele. Puusepp ei mõista, miks ei võiks neidki kaugküttevõrku kuuluvateks lugeda. “Segane värk, täpselt ei tea keegi midagi, aga inimesed ju küsivad ja loodavad,” märkis ta. Puusepp leidis, et riik oleks pidanud maksma küttehinna tõusu kompensatsiooni otse ja kõikidele katlamajadele.
Õlihind paigast
Tamsalu vallavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Annika Kapp tunnistas, et ta pole jõudnud mõni päev tagasi sotsiaalministeeriumi poolt valda saadetud juhendiga põhjalikult tutvuda. Kuid ta on seda meelt, et kodutarbijatele kaugkütte hinnatõusu kompenseerimise asemel peaks riik hoopis kütteõli hinda reguleerima. “Sel kütteperioodil antav hüvitis on ju ühekordne ja kujutab endast tulekahju edasilükkamist,” sõnas Kapp.
Küttehinna tõusu toetust eraldatakse kohalikele omavalitsustele, kus põlevkiviõlist toodetud kaugküttesoojuse hind tõusis üle 20 protsendi. Tasandusfondist valdadele ja linnadele eraldatud 22,3 miljoni krooni sees on lisaks jooksvatele kuludele ja toimetulekule ette nähtud rahale ka kodutarbijaile kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks mõeldud raha.
Vallaametnik kritiseerib
•• Vigala vallavanema Priit Kärsna meelest on vale, et toimetulekutoetused pannakse kaugkütte kompensatsiooniga ühte patta.
••Kärsna hinnangul on valitsuse otsus delegeerida hüvitise maksmise korra väljatöötamine kohalikele omavalitsustele õigustühine - eiratakse riigieelarve seadust.
••Valitsuse toetusfondi määruse seletuskiri ja sama määruse sisu haakuvad kaugkütte küsimuses vaid siis, kui lugejal on tugev fantaasia.
••Valitsuse tasandusfondi jaotuse määruse järgi pole omavalitsusel kohustust hüvitada küttehinna tõusu, juttu pole ka 20 protsenti ületava hinnatõusu kompenseerimisest. Sõnastus on väga hägune.
•• Tegelikkuses on jutt ainult esimese poolaasta kulude kompenseerimisest, uuel kütteperioodil tuleb arve “täie rauaga”. Lisandub hinnatõus, mille tingib käibemaksu kasv viielt protsendilt 18-le.
