„Euroopa Liidu struktuurivahenditest oleme seni saanud veemajandusse panustada üle 470 miljoni euro. Projektide abiga on puhta joogivee ja võimaluse liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga saanud paljud Eesti elanikud, kuid endiselt on kodusid, kus puhas kraanivesi on jäänud vaid sooviks. Seetõttu jätkame veeprojektidega ka uuel perioodil,“ ütles keskkonnaminister Mati Raidma.

Veemajanduse arendamise toetamise eesmärk on tagada kvaliteetne joogivesi ning nõuetekohane reovee kokku kogumine ning puhastamine, mis aitab kaasa Eesti veekogude ja Läänemere seisundi parandamisele, teatas keskkonnaministeerium.

„Kvaliteetne joogivesi peaks tänapäevases elukeskkonnas olema juba elementaarne. Teiseks oluliseks eesmärgiks on läbi reovee puhastamise parendamise vähendada loodusesse jõudvate saasteainete hulka ja saada läbi selle nii endale kui loodusele puhtam elukeskkond,“ täpsustas Raidma.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab taotlusvooru välja selle aasta alguses. Taotlejaks võib olla 100-protsendiliselt ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele kuuluv vee-ettevõtja, kes on projekti piirkonna veemajandustaristu omanik. 

Euroopa Liidu toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti taotluse abikõlblikest kuludest.