Riik peab määratlema ettevõtluse ja tööjõu arendamise fookusvaldkonnad
“Struktuursete muutuste toetamiseks muutub oluliseks tööjõu arendamine kõrgema lisandväärtusega eksportivate harude tarbeks,” rääkis ta. “See määrab ära Eesti edu viie kuni kümne aasta perspektiivis.”
“Et kasvav tööjõupuudus hakkab pärssima majanduskasvu, sõltub majanduskasv tulevikus valdavalt tootlikkust edendavatest meetmetest nagu investeeringud inimkapitali ja tehnoloogiasse,” märkis ta. “Tootmissektoril on potentsiaali suurendada lisandväärtust toodete innovatsiooni, tehnoloogia edusammude ja digitaliseerimise kaudu.”
Võrreldes läinud aasta majanduskasvuga aeglustub tänavu Eesti majanduse tempo 3,5 protsendini, kuid see on jätkuvalt kiire kasv. Osalt on sellet aga Eestile oluliste majanduspartnerite majanduskasvu kiiruse langus, mis mõjutab läbi ekspordi ka Eestit.
Investeerimistegevus muutub laiapõhjaliseks. Eraisikud saavad kasu tagasihoidlikust eluasemehindade tõusust ja valiku suurenemisest. Inflatsioon aeglustub ligikaudu kolme protsendini.
„Praegu on hea aeg investeerida pikaajalisse kasvu ja tööjõu arendamisse,“ rääkis Palm.
Kui toodete ekspordi kasv on olnud tagasihoidlik, siis teenuste eksport ületas kasvutempot topelt. Seal on veduriks info ja sede ning kutse- teadus- ja tehnika.
Kuigi Eestis on ehitusel hoog sees, siis jooksevhindades on osatähtsus lisaväärtuses vaid veidi suurem kui info ja side valdkonnas, kus osatähtsus on pidevas kasvus.
