Mäletatavasti peatas kohus Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute püstitamise 2017. aasta 3. mail, kui võttis menetlusse Ida-Viru maavanema protesti 2015. aasta kevadel ettevõttele antud ehituslubade tühistamiseks.

Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub tuuleettevõtjatele Andres ja Oleg Sõnajalale, on seni püüdnud kohtuasja sisulist arutlust edasi lükata, väites, et Ida-Viru maavanem andis protesti sisse liiga hilja. Vaidlus selles osas jõudis ka riigikohtusse. Küll aga riigikohtu halduskolleegium oma eilse otsuse kohaselt seisukohale, et Ida-Viru maavanem andis protesti Aidu ehituslubade tühistamiseks sisse seaduses lubatud ajaraamistikus.

„Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et protesti esitamisel ei ole ületatud HKMS § 258 lg-s 2 sätestatud tähtaega, st kolme aastat haldusakti andmisest arvates,” seisab eilses kohtumääruses. Riigikohus põhjendas, et vaidlusalused haldusaktid on antud 2015. aasta veebruaris ja märtsis ning protest esitatud aprillis 2017.

„Asjaolul, et juba 2013. aastal väljastati Kindel Vara OÜ-le ehitusload Aidu tuulepargi rajamiseks, ei oma praeguse asja lahendamisel tähendust,” märgib kohus, lisades, et Lüganuse Vallavalitsus on 26. veebruari 2015. a korraldusega nr 59 otsustanud väljastada uued ehitusload, mitte muuta varasemaid.

See tähendab, et Aidu tuulepargi kohtuasja arutelu jätkub halduskohtus. Riigi huve antud asjas esindava kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul on nende jaoks oluline, et riigikohus on kinnitanud riigi senise tegevuse õiguspärasust. „Saame Aidu kohtuasjas minna edasi sisulise arutelu juurde. Seni on erinevad menetluslikud vaidlustused seda takistanud,“ märkis Oidusalu.

Arendaja teisel seisukohal

Sõnajalad on aga veendunud, et antud riigikohtu otsus on võit hoopis nende jaoks. Nad teatasid meediale, et riigikohus otsustas rahuldada Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse osaliselt.

Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul antud riigikohtu määrus ehitamise peatamist ei käsitle. „Seega on ekslik väide, et riigikohus olevat väljendanud seisukohta ehitamise peatamise õiguspärasusest,” märkis ta.

Sõnajala sõnul ei saanudki riigikohus, paremat otsust teha, kui anda esimese astme kohtule selged juhised menetluse lõpetamiseks. Nimelt on tuuleettevõtjad seisukohal, et antud otsus lükkab ümber alama astme kohtute väidetavalt ekslikud seisukohad maavanema poolt järelevalve menetluse algatamise tähtajast.

Nende sõnul on vaidluses üheks põhiküsimuseks, kas maavanem alustas järelevalvemenetlust tähtaegselt s.o. 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest. „Vastavas osas puudus menetluslikult määruskaebuse esitamise õigus ning seetõttu jäi vastavas osas määruskaebus rahuldamata,” rääkis Oleg Sõnajalg.

Seetõttu tahavad nad jätkuvalt taotleda kohtuasja lõpetamist. „Taotleme halduskohtult lähtuvalt riigikohtu suunistest protesti läbivaatamata jätmist,” ütles Oleg Sõnajalg, põhjendades seda sellega, et vastavale võimalusele on ka viidanud riigikohus, märkides, et protesti läbivaatamata jätmisele saab tugineda ka järgnevas menetluses.

Kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul levitavad Sõnajalad riigikohtu otsuse kohta valeinfot. „Sõnajalgadel on agressiivne meediastrateegia, kahjuks ei peljata ka riigikohtule sõnu suhu panna. Soovitan nii arendajal kui teistel huvitatutel tutvuda riigikohtu määruse tekstiga,” lausus Oidsalu.

Tema sõnul jättis riigikohus nii arendaja kui Lüganuse valla määruskaebused sisuliselt rahuldamata. „Vastupidiselt arendaja soovile kohtumenetlus jätkub,” rõhutas kaitseministeeriumi asekantsler. Oidsalu ütles, et ebaõige on Oleg Sõnajala käsitlus, mille kohaselt riigikohus leidis, et maavanem esitas mingeid taotluseid tähtaegu mitte järgides.

Kui vaja, lammutatakse senised ehitised

„Riigikohus ei ole selliseid avaldusi konkreetse haldusvaidlusega seonduvalt teinud. See on valeinfo. Väär on ka selgitus, et ettepaneku sai teha vaid 30 päeva pärast ehitusloa väljastamist ning tähtaja järgimata jätmist ei saa põhjendada riigikaitseliste kaalutlustega,” lausus kaitseministeeriumi ametnik.

Tema sõnul riik parema meelega üldse ei peaks kohtuvaidlusi oma riigi ettevõtjate ega omavalitsustega, aga riigikohtu otsus annab lõpuks nii riigile kui arendajale võimaluse liikuda edasi sisulise menetluse juurde, mida arendaja on menetluslike taotlustega seni püüdnud peatada.

Samas on riigikohus oma värskes otsuses pidanud kohaseks ka palju äärmuslikumat sekkumist riigi poolt, so ehitiste lammutamine, kui need ohustavad riigi julgeolekut. „Selles, et tuulikud, mida arendaja soovib õigusnorme rikkudes püstitada, ohustavad riigi julgeolekut, ei ole vaidlust,” on kaitseministeeriumi asekantsler veendunud.

„Seega, kui riigikohus on tänase (eilse – toim) otsuse viimases punktis jaatanud riigi õigust nõuda selliste ehitiste lammutamist, siis kindlasti on riigil õigus seaduslikke vahendeid kasutades takistada selliste ehitiste püstitamist, mis on palju vähem isiku õiguseid riivav meede,” märkis Oidsalu.

Ta rõhutas, et praegu on riik tervikuna valinud pigem rahulikumad vahendid probleemi lahendamiseks, st ehituslubade vaidlustamine. "Sellises etapis seisukohtade väljendamine annab ka arendajale selge signaali, et õiguspäratuid kulutusi ei ole otstarbekas teha,” lausus Oidsalu.

Aidu karjääri rajatav tuulepark koosneb ca 30 tuulikust ja selle plaanitav maksumus on 160 miljonit eurot. Kuigi ehitustegevus on 2017. aasta kevadest olnud tuulepargi alal peatatud, on arendustegevus seal siiski edasi käinud. Sõnajalgade endi sõnul tegelevad nad seal vaid ehitusmaterjalide ladustamisega.