Riik sõlmis lepingu Tallinna Sadamaga kümneks aastaks, algusajaga 2016. aasta 1. oktoober, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on tal hea meel, et laevaühendust hakkab korraldama ettevõte, kes võitis mitme osalejaga avatud konkursi.

„Esmakordselt ajaloos oli mandri ja suuremate saarte parvlaevahankel osalejaid rohkem kui üks. Kuigi sellesse uskusid vähesed, näitas riigi valitud suund, et konkurents on võimalik,“ lisas ta.

„Tänaseks on saarte elanikel kindlus, et hea teenindus jätkub ka kahe aasta pärast ja senisest suuremas mahus,“ ütles Palo. „Investeering uutesse laevadesse on märkimisväärne ja minu ootused teenusepakkujale on kõrged."

Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeri sõnul on Tallinna Sadam opereerimislepingu sõlmimise ajaks juba jõudnud laevade projekteerija ja ehitajatega etappi, kus uute laevade tehniliste detailide kinnitamine on lõppjärgus ja laevaehitus saab järgmisel aastal plaanipäraselt alata.

“Opereerimislepingu sõlmimine ning projekteerija ja laevaehitajate varasem koostöö annab Eesti inimestele kindluse, et mandri ja suursaarte vahel liiklemiseks on meil 2016. aasta sügisest kasutada uued ja mugavad, kõigile tänapäevastele nõudmistele vastavad parvlaevad,” lausus Holsmer.

Tallinna Sadama tütarfirmale makstav dotatsioonisumma 10 aastaks on ligikaudu 200 miljonit eurot. Dotatsiooni täpne suurus oleneb inflatsioonist, riigi poolt tellitavate reiside mahust, reisijate arvust ja nii edasi.

Tallinna Sadam ehitab Saaremaa ja Hiiumaa liinidele 1. oktoobriks 2016 neli uut parvlaeva, kummalegi liinile kaks. Reisiparvlaevad võimaldavad aastaringset, iseseisvat ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta vedu.

Iga laev mahutab vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on reisiparvlaeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis on istekohti vähemalt 400.

Tallinna Sadama tütarettevõtte ehitatavatele laevadel on planeeritud ka alternatiiviks diislikütusele vedelgaasivalmidus ehk tulevikus on võimalik neid kergesti kohandada keskkonnasõbralikumaks.