Riik surub arveldusühikuks eurot

Riik nõuab, et euro oleks arveldusühikuks, milles kaupmehed hindu arvestavad ja ettevõtjad aktsiakapitali suurust arvutavad.

Nii sunnib värske äriseadustiku muutmise eelnõu alustavaid ettevõtjaid oma firma aktsiakapitali mõõtma eurodes. Selle järgi oleks osaühingu väikseim kapital 2500 ja aktsiaseltsil 25 000 eurot, kirjutab Postimees.

“Eelnõu on kirjutatud eeldusel, et Eesti läheb eurole üle hoomatavas tulevikus, lähema paari aastaga,” kommenteeris justiitsministeeriumi asekantsler Urmas Volens. “Ettevõtjad võiks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtust väljendada eurodes, et tulevikus segadust vältida.”

Volens lisas siiski, et eeldatavasti ei jõua Riigikogu seaduseelnõu vastu võtta enne 1. septembrit. Varem loodud äriühingud võivad pärast seda oma kapitali riigilõivuvabalt eurodesse ümber registreerida.

Suuremad kaupluseketid näitavad juba ammu hindu kahes vääringus. Nii võib igaüks poes hinnata, kui mitu eurot maksab kümme muna või pakk piima. Kuni viimase ajani oli teada, et 1. juulist on topelthindadega lipikud kõikidel kaupmeestel kohustuslikud.

Majandusministeeriumi nõunik Riina Piliste kinnitas aga vahetult enne munadepühi, et määrus, mis kohustab 1. juulist topelthindu näitama, jääb esialgu vastu võtmata. “Sellist määrust ei tule, sest üleminek eurole ei ole päris kindel,” ütles Piliste.

Samas kinnitas Piliste, et ametlik soovitus näidata poes topelthindu on endiselt jõus. N-ö harjutamise mõttes oleks valitsuse meelest otstarbekas näha hindu nii kroonides kui eurodes.

Piliste lisas, et eeldatavasti lähevad topelthinnad kohustuslikuks kolm kuud enne liitumist eurotsooniga.

Iga raamatupidaja teab, et tuleva aasta algusest tuleb majandusaruandeid esitada juba eurodes arvutatuna. Kuigi ka see kohustus ei ole veel seaduse jõudu saanud, püsib info visalt euroteavituskampaaniates omal kohal.