Riik venitab suure eurorahasummaga
Kriisi ajal saaks riik majandusse ühe hoobiga kõige rohkem eurokroone kallata nn suurprojektide abil, mille hinnad algavad mitmesajast miljonist ja ulatuvad isegi rohkem kui miljardi kroonini. Paraku näitavad ennustused, et sel aastal jääb suurprojektide elluviimise nimel väljamakstavatest eurokroonidest veel väheseks.
Tänavu on eri ministeeriumides ja eri etappides töös 11 struktuurivahendite toel plaanitavat suurprojekti. Ainuüksi nende elluviimine tähendaks kokku 6,5 miljardi toetuskrooni suunamist majandusse. Tegelikkuses jõutakse sel aastal eurotoetust neile projektidele välja maksta vaid umbes miljardi krooni jagu.
Kõige nigelam on olukord keskkonnaministeeriumis ettevalmistatavate suurte veeprojektidega. Positiivse rahastamisotsuse on juba saanud pea 2 miljardi toetuskrooni väärtuses suurprojekte, näiteks Kohtla-Järve poolkoksiprügimäe sulgemine või Harku valla veemajandusprojekt. Kuid ministeerium tõdeb, et sel aastal suudetakse eraldatud summast käiku anda vaid üsna tühised 50 miljonit krooni.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõdes Päevalehega vesteldes, et alati saaks paremini. „Kuid nii vee- kui ka poolkoksiraha kasutamisega on aega aastani 2015. Raha saab kasutatud ja sellest tuleb puudugi,” leidis ta samal ajal. Küsimuse peale, kas ei peaks siiski pingutama raha käikuandmise nimel juba sellel aastal, kinnitas ta, et jälgib teemat. „Samas ei saa vinti üle keerata. Kui miljardiprojektis selgub, et 100 miljonit läks valesti, siis kes vastutab,” esitas ta omakorda küsimuse.
Jalad tuleb alla võtta
Tamkivi sõnul kummitab suurprojektidega alustamist praegustes kitsastes majandusoludes veel teinegi mure. „Kui praegu tuleb näiteks poolkoksimäe sulgemise hange, siis on kindel, et teiseks jäänu selle ka vaidlustab. See võtab siis omakorda tempot maha,” tõdes minister.
Kultuuriministeerium ja siseministeerium valmistavad koos ette Eesti Rahva Muuseumi projekti. Selle ehitamiseks EL-ist eraldatud poolt miljardit krooni hakatakse eeldatavasti välja maksma järgmisel aastal.
Tänavu suudavad suurprojekte käima lükata sotsiaalministeerium ja majandusministeerium. Esimese haldusalas oodatakse ligi 630 miljoni krooni maksmist Põhja-Eesti regionaalhaigla uue korpuse ehitamiseks, mis juba suure hooga käib. Terve regionaalhaigla projekt peaks kokku saama lõpuks üle miljardi krooni eurotoetust.
Majandusministeeriumis viiakse suurprojektidena ellu peamiselt ülisuuri transpordiprojekte. Kokku ennustatakse seal poole miljardi krooniseid väljamakseid kolmele projektile: uute rongide ostmise alustamiseks, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidutee rekonstrueerimiseks. Samal ajal pannakse seal kokku ka näiteks tuntud ülekoormatud Ülemiste liiklussõlme suurprojekti, kuid selle alustamiseni ehk raha väljamakseteni jõutakse küll alles järgmisel aastal. Ka hoiatab ministeerium, et rongihanke rakendumine võib nihkuda tulevasse aastasse.
Rahandusminister Ivari Padar teatas, et kahtlemata tuleb kõigil ministeeriumidel suurprojektide kiiremaks elluviimiseks jalad istme alt välja võtta. „Otsa vaatab raha aktiivsem kasutamine järgmisel aastal,” tõdes ta samal ajal eri suurprojektide ellurakendamise seisu hinnates. Padar lubas omalt poolt teha kõik, et suurprojektid saaksid kiire heakskiidu Brüsselist, kuhu praegu on kavandatutest jõutud saata kaks. „Lõpuks sõltub nende elluviimisest maksude laekumine,” sõnas pingelist riigieelarvet silmas pidanud Padar.
Alustada saab enne Euroopa heakskiitu
•• Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsleri Ivar Siku sõnul hakkab maist kehtima kord, mille järgi ei pea suurprojektide elluviimiseks enam Brüsseli lõplikku kinnitust ära ootama. „See eeldab siiski, et projekt on siseriikliku heakskiidu saanud. Sageli küsib komisjon projektide kohta täpsustusi ning see pikendab otsuse tegemise aega,” rääkis ta. Siku hinnangul võib varasemate väljamaksetega võita aega kolm kuud kuni isegi aasta.
•• Kuid see aitaks Eesti ministeeriumides ette valmistatavaid suurprojekte vaid siis, kui koos nende kinnitamisega valmiksid hankekavad, mis aga ei pruugi iga kord juhtuda.
•• Praegu on väljamaksete eelduseks Euroopa Komisjoni suurprojekti otsus. Seda vajavad projektid, mille kogumaksumus on keskkonnaprojektide puhul üle 25 miljoni euro, muude projektide puhul üle 50 miljoni euro.
