Koolimaja naabermaja korteriomaniku ja Tallinna linna vahel koolimaja ehituse üle käiva kohtuvaidluse võtmeküsimus on, kas koolimajaks projekteeritud hoone laienduse maht on suurem kui seaduses toodud 33 protsenti, mispuhul nõuab seadus hoone laiendamiseks detailplaneeringu koostamist.

Riiklikult tunnustatud ekspert, 8. taseme volitatud ehitusinsner Tanel Seppel leiab vastvalminud ekspertiisiaktis, et hoone juurdeehitus on suurem kui 33 protsenti esialgsest mahust. “Hoone laiendamiseks on nõutav detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimused. Detailplaneeringut ei ole koostatud. Projektil puuduvad projekteerimistingimused, mis on seadusega nõutud,” märgib ekspert.

Puuduv kandevõime võib ohustada lapsi

Täiendavalt juhib ta tähelepanu potentsiaalselt laste elu ja tervist ohtu panevale projekteerimisveale: ”Hoone olemasolevate vahelagede osas puudub piisav uuring kandevõime kohta. Oma kogemusele tuginedes reeglina vanade hoonete vahelaed ei vasta tänapäevaste koormuste nõuetele.”

Kohtuasjas korteriomanikku esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets märkib, et Tallinna linnas hoogustub mingil seletamatul põhjusel ehitustegevus iga nelja aasta tagant enne sügise saabumist: “Soov enne valimisi „linti lõigata“ ei ole samastatav avaliku huviga, vaid võimuerakonna erahuviga. Kahetsusväärselt sõidetakse selle kitsa seltskonna erahuvi järgimiseks kohaliku elanikkonna õigustest ja huvidest teerulli meetodil üle. Veelgi enam – kitsa erahuvi järgimiseks ei peeta paljuks ka ligi 1 000 koolilapse elu ja tervise ohtu seadmist.”

Kitsa erahuvi järgimiseks ei peeta paljuks ka ligi 1 000 koolilapse elu ja tervise ohtu seadmist.

“Avalikuks huviks ei ole, et korduks Marja poe, Solarise või Riias Maxima poega juhtunu. Tegemist on Tallinna linna poolt üdini vastutustundetu tegevusega, mille tagajärgi me loodetavasti mitte kunagi ei pea nägema. Ehitustegevust peatamata ei ole see aga välistatud, sest surve hoone sügisel kasutusele võtta on suur,” selgitas Mägi-Rohtmets.

Linn hakkas ehitusregistris numbritega mängima

Tallinna linn on tema sõnul Vana-Kalamaja 9 hoone andmete kohta avaldanud vastuolulist infot, et iga hinna eest vältida detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamise vajadust. “Peale seda, kui juhtisime kohtuvaidluses linna tähelepanu sellele, et hoonet laiendatakse üle 33 protsendi, muutis Tallinna linn 11.04.2017 ehitisregistris Vana-Kalamaja 9 hoone mahu kohta käivaid andmeid, väites, et varasemad andmed ehitisregistris olid valed ning hoone on tegelikkuses suurem. Tallinna linn on seejuures arvestanud ka hoone maa-aluse mahuga, kuigi ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse seletuskirjade kohaselt tuleb detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamise vajadust hinnates arvestada vaid hoone maapealse mahuga,” rääkis Mägi-Rohtmets.

Seega ei ole 03.03.2017 koolimajale väljastatud ehitusluba tema sõnul õiguspärane, kuna puudub detailplaneering või projekteerimistingimused, kuigi hoonet laiendatakse üle 33protsendi.
Tallinna Halduskohus võttis aprillis menetlusse kaebuse Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt 03.03.2017. a väljastatud ehitusloale, millega linn tahab laiendada Vana-Kalamaja 9 aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks. Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik.