Rikkus tuleks õuele. Minister Palo selgitab, mis juhtuks siis, kui meie ettevõtete efektiivsus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel

 (135)

Rikkus tuleks õuele. Minister Palo selgitab, mis juhtuks siis, kui meie ettevõtete efektiivsus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel
Foto: Andres Putting

Täna avaldatud tööandjate keskliidu majandusspidomeeter näitas, et eesti majandus liikus 3. kvartalis kiirusega 82 km/h. Tööandjad hindavad heaks kiirust alates 90 km/h. Kui arvestatud ei oleks hinnangut valitsuse tegevusele, siis võiks kiirus olla 88 km/h. Peamiselt toodi uuringus välja kaks suurt murekohta - töökäte puudus ning innovatsiooni vähesus. Valitsuselt oodatakse välistööjõu kvoodi olulist tõstmist ning maksudega mitte mängimist. Viimane tekitab palju ebakindlust. Ärileht palus spidomeetrit (mille kohta saad täpsemalt lugeda siit) kommenteerida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palol.

Urve Palo kommantaar täismahus:

Tööjõupuudusest. Töötajaid soovitakse juurde värvata paljudes sektorites. Oodatakse välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamist.

Majanduse arendamise aspektist on tööjõud ja inimeste oskuste arendamine, vaata, et kõige prioriteetsemad valdkonnad. Raha suunamine haridusse ja ümberõppesse ei ole kulutamine, vaid on investeerimine. Selleks oleme väljatöötanud nii Töötukassas töötavate inimeste koolitusprogrammi kui ka suunamas läbi erinevate programmide kokku ligi kolm miljonit eurot tööstussektori töötajate digioskuste parandamisesse ning otsime ka võimalusi välisspetsialiste Eestisse tuua. Kvaliteetne ümberõpe nii nooremas kui vanemas eas annab võimaluse leida endale töö ja viia uute kompetentsidega tööotsijad kokku tööandjatega, kes otsivad spetsialiste töökohtade täitmiseks. Kasvava tööjõu puuduse tingimustes on täna Töötukassas arvel

Loe veel

ligi 30 000 aktiivselt tööd otsivat inimest, kelle oskused võivad vajada täiendust. Kui tööandja leiab nende inimeste hulgast endale sobiva, siis Töötukassast saab tuge ka selle inimese koolitamiseks.

Lisaks aitab tööturu ebakõlade vähendamisele kaasa oskuste seire ja prognoosisüsteemi OSKA tegevus, mis on toonud kokku erinevad osapooled. Work in Estonia programmiga aitame kaasa välistööjõu kaasamisele. Tänaseks on juba teatud töötajad kvoodi alt väljas (IKT spetsialistid), edasise suhtes on kabinetiarutelu ees detsembris.

Vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsi vähenemine. Ettevõtted ei julge või ei taha teha investeeringuid. Neid pärsib eelkõige kiire palgakasv. Välja tuuakse usalduse puudumine valitsuse maksupoliitika suhtes ning kardetakse, et jälle tullakse mingi uue plaaniga välja.

Eks usalduse tekitamine võtabki aega ja valitsuse majanduspoliitika osas on usaldus järk-järgult paranenud. Mis puudutab investeeringute taset, siis see on olnud pikalt madal, aga päris nii ei ole, et ettevõtjad ei julge investeeringuid teha. Ekspertide hinnangul on olukord paranenud ja investeeringute taset pidas heaks 63% ekspertidest ning mitte ükski vastanutest ei pidanud olukorda halvaks.

Investeeringute tõus on suuresti toimunud ekspordi elavnemise toel, mis on kiirendanud ettevõtete toodangu kasvu ja tõstnud kasumeid. Selleks, et tõus jätkuks, on ettevõtjatel vaja olla kindel, et ollakse eksporditurgudel läbilöögivõimeline. See aga tähendab omakorda innovatsiooni ning lisandväärtuse ja tootlikkuse tõstmist. Mida ei saa teha ilma digitaliseerimiseta. Siin paneb riik ettevõtjatele õla alla, et nad saaksid oma tootmisprotsesse digitaliseerida ja läbi selle oleks võimalik viia kulud ja tulud paremini tasakaalu.

Näiteks plaanime IKT arenguprogrammist suunata 5 miljonit eurot tööstussektori digitaalse ülemineku toetamisele, millest üks osa on digitaalse ülemineku analüüsi koostamine tööstusettevõtetele.

Analüüs näitab, kas ettevõttes kasutatud tehnoloogiad võimaldavad digitaliseerimist ning mil määral ja kas selle tulemusel tootlikkus tõuseb ning kas digitaliseerimisse suunatud investeering ennast õigustab. Analüüs aitab ettevõtjal ka mõista, millises järjekorras tuleks tegevusi planeerida, et digitaliseerimisest kõige rohkem kasu oleks. Ja analüüs on aluseks ettevõtte digitaalse ülemineku tegevuskava koostamisele. IKT arenguprogramm on peagi valmimas ning hetkel käib töö selleks, et panna paika toetuse andmise tingimused. Väljatöötamisel on ka uus tootearendusmeede, mille jaoks on riik eraldanud täiendavaid vahendeid.

Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus on Euroopa keskmisest näitajast ligi poole kehvem, 54% ning see mahajäämus ei kao niisama lihtsalt. Praegu on Eesti ettevõtted digitaalsete lahenduste integreerimisel Euroopa Liidu riikide võrdlevas järjestuses alles viimases kolmandikus. Kui meil täna oleks tootlikkus EL keskmisel tasemel, oleks meie SKT 3 miljardit eurot suurem ja riigieelarve omakorda 1,5 miljardit eurot suurem.

Üldine rahulolu on kasvanud. Miks see nii on?

85% küsitletud ekspertidest hindas, et Eesti majanduse olukord on hea. Ilmselt on see tingitud majanduskasvu olulisest kiirenemisest. Nii kõrgeid hinnanguid anti viimati 2007. aastal.

Majanduskasv nii Eestis kui ka mujal on kindlasti aidanud tõsta inimeste rahulolu. Kui on nõudlust ja tulevikuväljavaated head, julgevad ettevõtjad teha uusi investeeringuid ja soovivad palgata rohkem töötajaid. Samuti saab neis tingimustes tavaliselt tõsta hindu ning kasumid paranevad. Mis omakorda annab ettevõtjatele optimismi investeerida ja palku tõsta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare