Swedbanki fondijuht Katrin Rahe kommenteerib, mis mõjutas selliste fondide tootlusi ja mis võib ees seista.

Kolmanda samba pensionifondide kohati kahekohalised aastatootluse näitajad peegeldavad väga hästi keskpankade stimuleerimisprogrammide tulemuslikkust ja on nende loomulik jätk.

Finantsvarade hinnad, mis on tänu rahatrükiprogrammidest tingitud likviidsuse kasvule tõusnud, peaksid mitme vahe¬astme kaudu kaudselt aitama euroalal mõnda aega sisuliselt puudunud inflatsiooni ja majanduskasvu tekitada.

Võlakirjade intressimäärad langesid tänu suurele ostuhuvi kasvule aprilli keskpaigaks juba pöörastele tasemetele, kus näiteks seitsmeks aastaks Saksamaa riigivõlakirja raha paigutaval investoril tuli aastas 0,1% peale maksta. Seega võiks viimastel kuudel toimunud järsku intressimäärade tõusu pidada pigem turu absurdselt tasemelt normaliseerumiseks. Euroalal viimastel kuudel avaldatud majandusnäitajad on pigem kinnitanud keskpanga agressiivselt stimuleeriva rahapoliitika edukust.

Kreeka riigi võimalik maksejõuetus mõjutaks meie hinnangul eelkõige euroala perifeeriariikide (Portugal, Hispaania, Itaalia) riiklike intressimäärade taset, seetõttu pole meie pensionifondides praegu neid riigivõlakirju. Mõju Saksamaa riigivõlakirjade intressimääradele peame tagasihoidlikumaks, sest vähemalt euroala tasandil säilitavad need nn turvainvesteeringu staatuse. Ent globaalse haardega investorite jaoks muutuvad tõenäoliselt atraktiivsemaks USA riigivõlakirjad, sest euroala siseprobleemid (koos euro väärtuse võimaliku langusega) neid otseselt ei puuduta.

Lähitulevikku vaadates on kindlasti põhjust oodata võlakirjaturu volatiilse perioodi jätkumist. Ühtlasi ei tohi unustada, et rahasüste on euroalal tehtud alles pisut üle kolme kuu ja need pakuvad finantsvarade hindadele tuge ka poliitiliselt ebastabiilsemas keskkonnas. Samuti liigub osa investorite raha traditsiooniliselt võlakirjade ja aktsiavaraklasside vahel, see tähendab müües võlakirju ostetakse aktsiaid ja vastupidi. Seda enam, et vahendite rahas hoidmine on ülimadalate hoiuse intressimäärade tõttu väheatraktiivseks muutunud.

Lähiaastatel ei ole siiski kuigi tõenäoline, et võlakirjainvesteeringute tootlusnäitajad püsiksid sama suurepärasel tasemel nagu näiteks 2014. aastal. Isegi kui Euroopa Keskpanga baasintressimäärad püsivad madalal tasemel veel pikemat aega, hakkab võlakirjaturg käituma oodatavat majanduse elavnemist ennetades, mis intressimäärade jaoks tähendab tõusufaasi jõudmist ja võlakirjaportfellide jaoks pigem tagasihoidlikuma tootlusega perioodi.