Risto Kask: automaksu regulatsioon on vanade autode osas ebapiisav

 (62)

Autod.
Autod.Foto: Hendrik Osula

Möödunud nädalal kiitis valitsuskabinet heaks mootorsõidukite keskkonnalõivu kontseptsiooni. Plaanitud lõivud näevad ette olulised soodustused üle 10-aastastele sõidukitele, mistõttu on regulatsioon selgelt ebapiisav. Liikluses osalevatest sõidukitest on vanad autod just kõige vähem hooldatud ning seega ka kõige saastavamad.

Autode keskkonnalõivu aktuaalsus
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas märtsikuus oma raportis, et õhusaastus on inimesele ohtlikum kui HIV või ebola. Tallinnat peetakse küll üheks puhtama õhuga linnaks maailmas, kuid tegelikult ümbritsevad meid igapäevaselt erinevad keskkonnaohud. Meie autod on ühed saastavamad Euroopas.
Liikluse tõttu teekattest eralduv mineraalmaterjal ja sideaine kujutavad endast tõsist saasteprobleemi. Samamoodi ohtlikuks on sõidukite heitgaasidest õhku eralduvad peenosakesed. Ükskõik kus Eestis liigelda, jäävad tossavad autod silma igal pool. Tänapäeval ei ole enam üllatus, et linnaliikluses heitgaasihaisud autosalongi tungivad. Paljud liikluses osalevad sõidukid on hooldamata ja nende tehniline seisukord käest lastud.
Seega on autode keskkonnalõivu rakendamine põhjendatud ja aktuaalne, kuid see lõiv ei tohi olla koormav üksnes uute sõidukite ostjatele.

Loe veel

Uute sõidukite suurem maksukoormus ei ole põhjendatud
Lõivu eesmägiks on suunata tarbijad eelistama väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga mootorsõidukeid. Selle saavutamiseks rakendatakse uue sõiduki soetamisel (esmaregistreerimisel) ja sõiduki esimesel omanikuvahetusel registreerimislõivu, mille suurus sõltub sõiduki CO2 näitajast. Enne 2015ndat aastat soetatud sõidukite puhul lähtutakse kilovattide näitajast.
Vanadele autodele on ette nähtud soodustused, näiteks on välja toodud, et 10-aastase sõiduki puhul moodustab lõiv 20% uuele sõidukile kehtivast määrast.

Antud kontseptsioonis on teatav ebakõla. Seda eelkõige makstavate lõivude ja sõidukitest õhku paisatava saaste osas. Näiteks 10-aastase sõiduki puhul, millel on varasemalt juba omanikuvahetus toimunud, lõivu ei rakendu. Küll aga peab uue sõiduki soetamisel lõivu igal juhul maksma. Seega on vanemad ja õhku mõnevõrra enam saastavad autod sisuliselt lõivuvabad.
Üks näide: auto24.ee portaalist on võimalik osta uus 2017. aasta Kia Picanto (keskmine kütusekulu 4,5l/100km) 10 990 euro eest. Tegemist on väikese kütusekuluga ja sõidumugavuselt tagasihoidliku sõidukiga. Selle auto ostmisel tuleb maksta lisaks auto registreerimismaksu 150-160 eurot. Kokku auto maksumus 11 140 eurot.

Oluliselt odavamalt on järelturult võimalik osta 2004. aasta BMW 645 (keskmine kütusekulu 11,6l/100km). Selle auto sõidumugavus, varustus ja üldine kuvand liigituvad väga paljude inimeste hinnangul hoopis teise kategooriasse. Sõiduki saab kätte hinnaga 7 900 eurot. Seega on võimalik vanema ja autoparameetreid arvestades ilmselt saastavama sõiduki ostmisel kokku hoida 3 240 eurot. Sõidumugavus paraneb, kuid maksuraha jääb riigil sellelt tehingult saamata.
Planeeritavad lõivud ei motiveeri ostma uusi säästlikke sõidukeid vaid pigem vastupidiselt võivad kaalukausi kallutada vanemate vähesäästlike sõidukite ostmise suunas.

Lõiv peaks motiveerima vanadest sõidukitest loobuma
Praeguse kontseptsiooni põhiliseks probleemiks on liigne keskendumine uutele sõidukitele.
Kui registreerimislõivu sisuliseks eesmärgiks on positiivne keskkonnamõju, peaks olema lõivu rakendamise tagajärjeks järjest väiksem vanade sõidukite osakaal liikluses. Vastasel juhul lähitulevikus tuntavat keskkonnasäästu ei teki.
Uute sõidukite puhul on keskkonnasäästlikud mudelid üldjuhul kallimad. Näiteks pakub üks Tallinna automüüja müügiks uut bensiinimootoriga Toyotat hinnaga 13 360 eurot (CO2 kogus 128g/km) ning sama mudelit hübriidmootoriga hinnaga 18 350 eurot (CO2 kogus 79g/km). Hinnavahe 4 990 eurot. Seega on odavam osta suurema CO2 näitajaga sõiduk ja maksta riiklik lõiv, kui tellida soovitud automudel märgatavalt säästlikuma hübriidmootoriga. Jällegi, soovitavat keskkonnamõju ei kaasne.

Saastavamatele sõidukitele rangemad nõuded
Levinud on mõtteviis, et vanadel sõidukitel peavad olema teatud erisused. Neid erisusi rakendatakse tehnilise ülevaatuse teostamisel ning nüüd ka registreerimislõivu puudutavas regulatsioonis. Vanade sõidukite puhul rakendatavad erisused ei tohi olla erandeid loovad vaid vastupidiselt piisavalt ranged.
Kui sõiduki tehniline olukord ei vasta neile eeldustele, mida me keskkonnatervislikus elukeskkonnas sooviksime näha, ei tohiks selliste sõidukite osalemist liikluses soodustada.
Lõivust ei tohiks välja jätta busse ja veokeid, kuna tegemist on selgelt saastavamate sõidukiliikidega kui sõiduauto või mopeed. Veokid ja bussid on ühed esimesed, mis õhusaaste ja diisliaurude tekitajatena linnapildis silma jäävad. Liikluses on neid palju ja vaieldamatult tekib nende läheduses tihti soov nina kinni pigistada.
Õhusaaste puudutab otseselt kõiki kohalikus liikluses olevaid sõidukeid ning seega tuleb neid transpordiliike maksustamise osas kohelda sarnastel alustel. Lõivud peavad kehtima kõigile ja nad ei tohi olla vanemate sõidukite puhul uutest väiksemad. Vanade autode puhul lõivusoodustuste tegemine ei ole mõistlik.

Registreerimislõivu regulatsiooni tuleb täiendada
Mootorsõidukite keskkonnalõivu kontseptsioon peab soodustama uute säästlike autode kasutamist ning vanade autode osakaalu tuntavat vähenemist liikluses.
Selle saavutamiseks tuleb seaduseelnõu menetluse käigus kaaluda maksustamise rakendamist kõikides transpordiliikides (sh bussid ja veokid). Seejuures tuleb tagada, et vanade sõidukite lõivudes ei tehtaks ebavajalikke allahindlusi. Üle kümne aastaste sõidukite puhul ei ole mõistlik rakendada koefitsenti 0,2 vaid pigem peaks see koefitsent olema 1,0 või veelgi enam.
Vanemate sõidukite puhul seab esimese omanikuvahetuse nõue olulise soodustuse, kuna üldiselt on sellesse vanusesse jõudnud sõidukid juba esimese omanikuvahetuse teinud. Seega on mõistlik üle kümne aastaste sõidukite puhul maksustada igat omanikuvahetust. See motiveerib ka järelturu autoostjaid mõtlema, kas just selliste parameetritega masinat on vaja. Võib-olla piisab maasturi asemel mõnest väiksemast masinast.

Elektriautode maksustamine ei ole antud kontseptsiooni kohaselt eesmärgipärane. Kaaluda tuleks elektriautodele täieliku lõivuvabastamise andmist. See saadaks avalikkusele selge signaali, et keskkonnasõbralikud transpordiliigid on soodustatud ja Eesti liiklusesse oodatud.
Kui lõivude eesmärgiks on suurendada rohelist jalajälge, peab lõiv kehtima kõigile liikluses osalejatele solidaarselt. Samaaegselt ei tohi lõivud muutuda ebamõistlikult koormavavaks. Kõiki maksustades on igaühe solidaarne panus madalam, kuid keskkonnamõju saavutamine tõenäolisem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare