Risto Kask: pensionireformi kriitikaks ei ole põhjust
Valitsuskoalitsiooni plaanitava pensionireformi kriitikaks ei ole põhjust, kirjutab Eesti Keskerakonna liige, MTÜ Ettevõtluskool Noor Eesti juhatuse liige Risto Kask.
Jaanuaris tuli valitsus välja pensionireformi plaaniga, mille käigus soovitakse varasem süsteem ümber korraldada ja siduda I samba pension laekunud sotsiaalmaksu asemel varasemast suuremal määral töötatud aastatega. Valitsuserakonnad on reformi kiitnud, kuid mitmed teised huvigrupid on plaani suhtunud kriitiliselt.
Parlamendisaadiku Jürgen Ligi hinnangul on uus pensionisüsteem kvalifitseeritud töötajate suhtes mõnitav ning võtab ära stiimuli maksta palka ausalt. Maksumaksjate liidu esindaja Lasse Lehis kirjutas Ärilehes, et suurema makstud maksu eest peaks saama suuremat vastuhüve. Üks väikeettevõtja avadas arvamust, et muutused toovad kaasa ümbrikupalkade maksmise ja varimajanduse suurenemise.
Kuid kuidas pensionireform tegelikult inimesi mõjutab?
Senised pensionid ei ole rahuldavad
Esiteks tuleb vaadata, milline on tänane demograafiline olukord ja pensionäride toimetulek. 2016. aasta III kvartalis oli keskmine pension Eestis 345 eurot. Sotsiaalkindlustusameti andmetel peaks 2017. aasta jaanuaris pension olema 350 eurot, kusjuures pensionisaajate arvu hinnatakse 398 222 inimesele. See on ligikaudu 1/3 rahvastikust.
Sattusin mõne aja eest vestlema ühe eakaga tema toimetulekust. Ta oli arvamusel, et pensioniga on võimalik ära elada küll, suuresti tänu oma enda eluasemele ja toetavatele lastele. Samas meelelahutus ja reisimine ei tule kõne alla. Selle jaoks ei jätku raha. Elu üürikorteris ei kujutanud ta ette. "Kui veel üüri maksta oleks vaja, ei tuleks ma kindlasti toime".
Rahulolematus pensionitega on päevakorras olnud viimased 10 aastat ning nagu näha, on tegemist endiselt tõsise probleemiga. Kui 1/3 rahvastikust elab suhtelises vaesuses ja toimetulekuriskis, tuleb selle probleemiga tegeleda. Seega tulevaste pensionäride toimetuleku parandamiseks on ümberkorralduste tegemine vajalik ja valitsusepoolne initsiatiiv tervitatav.
Positiivsed ja negatiivsed eeskujud
Venemaa asepeaminister Olga Golodets teatas jaanuari teises pooles Interfaxi vahendusel, et Vene Föderatsiooni keskmine pension on 2017. aastal 214 eurot. Arvestades üldist hinnataset võib pessimistliku prognoosi korral öelda, et me oleme oma pensionitega umbes sarnasel arengutasemel. Venemaad endale selles küsimuses eeskujuks seada ilmselt keskmine eestlane ja keskmine poliitik ei söanda. Seega ei tohiks häbeneda proovida paremini ja mitte natuke vaid kohe päris palju.
Suurbritannias plaanitakse alates 2017. aasta aprillikuust riikliku pensioni tõusu 185,10 eurole nädalas, ehk ligikaudu 740,40 eurole kuus. Sellele lisandub lisapension töötatud aastate ja laekunud maksude arvelt, mis teeb keskmiseks oodatavaks pensioniks ligikaudu 1700 eurot kuus.
Tallinna Linnavolikogu liige Abdul Turay kirjutas mõne aja eest Delfile, et elukalliduse vahe Eestis ja Suurbritannias on märkimisväärne. Sealne leibkonna keskmine sissetulek on hinnanguliselt kaks korda suurem kui Eestis, samal ajal on toidu, riiete, meelelahutuse jms hinnad olulliselt madalamad kui siin. Seega võib järeldada, et Suurbritannia eakate toimetulek on oluliselt, kui mitte öelda mäekõrguselt, meist üle.
Seame endale eeskujuks need riigid, kus pensionid aitavad tagada elanike mõistliku toimetuleku ja mõtleme läbi sammud, mis on vajalikud sinna jõudmiseks.
Kriitika valitsuse suunal
Viimasel ajal on sotsiaalmeediast ja ajakirjandusest olnud võimalik lugeda mitmeid väljaütlemisi plaanitava pensionireformi teemal. Arutlen alljärgnevalt mõne sellise kommentaari üle.
"Kui ettevõtjaid ei oleks, ei oleks kedagi kes riigile maksuraha teeniks." Ettevõtlus on tõepoolest üheks rikkuse allikaks ja mitte ainult ettevõtjale vaid ka riigile. Meil on positiivseid näiteid ettevõtetest, kes on vedanud innovatsiooni, toonud Eesti maailmakaardil pildile ning kes on oma tegevuse tulemusel loonud tohutult väärtust. Eeltoodust sõltumata ei ole pensionireform kindlasti asi, mis ettevõtlusele pidurit tõmbaks. Täiendavaid maksukohustusi reformi tulemusel ei teki ning negatiivsed mõjud ettevõtetele puuduvad. Ettevõtluse arendamine või selle pidurdamine ei ole pensionireformi vaid juba mitmete muude reformide küsimus.
"Valitsus teeb seadustes muudatusi turbokiirusel." Eesti on viimastel aastatel kogunud tuntust seoses ääretult suure menetletud seaduseelnõude arvuga. Teisisõnu on meie riigis praktiliselt juba ammust aega olnud seaduseelnõude menetlemise protsess kiirem, kui praktikas muudes riikides tavapäraseks peetakse. Oluline on, et menetlus on seaduslik ja kõiki osapooli kaasav. Käesoleva pensionireformi käigus me kindlasti vähemalt praegu veel kiirustamist ette heita ei saa, kuna reformi puudutavaid plaane alles valmistatakse ette.
"Miks peaks ettevõtja endale suuremat palka maksma? Ümbrikupalkade maksmine ja varimajandus suureneb, enam ei ole töötajal põhjust ametlikult palka küsida." Kui pension sõltuks ainult töötatud aastatest ning sotsiaalmaksu osakaal täielikult puuduks, siis tõepoolest peaks miinimumpalka ja suurt palka saavad inimesed nautima tulevikus samasugust pensionit, olenemata, et nende maksupanus on olnud erinev. Eesti pensionisüsteem on kolmesambaline. I sammas saab muudatuste tulemusel olema suuresti sõltuv töötatud aastatest, II sammas sotsiaalmaksust ning III sammas vabatahtlikust panusest. Seega on tegelikult tulevikus välistatud, et madalat ja kõrget palka teenivate inimeste pensionid on võrdsed, kuna muutuvosa tekib II samba suhteliselt kõrgematest sissemaksetest ning suurema sissetulekuga inimesed on ka tõenäolisemad III samba kasutajad. Sarnaselt on süsteem toiminud ka tänaseni, välja arvatud I samba valem, mis oli suuremas sõltuvuses sotsiaalmaksu laekumisest.
Kelle huve teenivad plaanitavad muudatused?
21. jaanuaril kirjutas rahandusminister Sven Sester, et Eesti pensionisüsteemi eesmärgid on täidetud. I ja II samba pension kokku moodustab ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast. See tulemus on märkimisväärne, kuid kelle huve tegelikult plaanitavad seadusemuudatused teenivad?
Tänased kooliealised ja tudengid jätab plaanitav pensionireform ilmselt suhteliselt külmaks, kuna pensionini on veel palju aega ning nagu praktika on näidanud, ei ole pensionireformid kivisse raiutud vaid võivad aja jooksul veel muutuda. Teoreetiliselt on võimalik, et praegused muudatused vaadatakse mingis ajaplaanis järeltulevate poliitiliste põlvkondade poolt ümber. Kuna kooliealised on kõik kohustatud liituma II pensionisambaga, moodustab nende pensionile jäämise hetkel II sammas (sissetuleku osa) märkimisväärse osa pensionist. Seega I samba sõltuvus töötatud aastatest on aktsepteeritav.
Pensioniealised inimesed ei saa väidetavalt plaanitavatest muudatustest midagi juurde, ega ka kaota midagi. Plaanitavad muudatused rakenduvad alles 2037. aastast, mistõttu võib teatavatest mõjudest rääkima hakata peale seda aega. Kas ja millisel moel tagatakse tänaste pensionäride võrdne ja mõistlik kohtlemine uuele süsteemile üleminekul (peale 2037. aastat), on praegu veel selgusetu.
Kõige enam puudutab pensionireform töölkäivaid inimesi, kes jäävad pensionile 2037. aastal või selle järgselt. Sealjuures puudutab reform negatiivselt neid inimesi, kes on otsustanud II pensionisambaga mitte liituda. Nende inimeste jaoks kaob II sambast tulenev pensioni osa ning sellest lisaväärtust ei teki. Seega on II sambaga liitumine muudatuste valguses kasulik.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva selgitas nädala esimeses pooles ERR Uudistele, et 77 protsenti inimestest saab alla keskmise palga ja kelle palk jääb kesiseks, siis see võimendub väga tugevalt tulevases pensionis. Ühtlasi mainis ta, et väiksema sissetulekuga inimesed peavad praeguse pensionikorralduse tagajärjel küsima tulevikus muid sotsiaaltoetusi, mis tulevad samuti maksumaksjate arvelt.
Kui eesmärgiks on kõigi vanemaealiste kaitse vaesuse eest ja suure ebavõrdsuse kaotamine, on pensionireform samm õiges suunas. Mõistlik toimetulek peab olema riigi poolt tagatud. Samal ajal peab olema tagatud mõistlik lisahüve neile, kes on panustanud maksulaekumisse rohkem (II sammas).
Pensionireform on loogiline samm kolmesambalise süseemi arengus
Tegelikult on I pensionisamba valemi ümberkujundamine loogiline samm Eesti kolmesambalise pensionisüsteemi arengus. Sambasüsteemi loomise järgselt pensionile läinud inimeste II samba osakaal väljamakstavas pensionis ei olnud suur, mistõttu toimis varasem valem paremini. Olukorras, kus II samba osakaal väljamakstavas pensionis on muutunud märkimisväärseks, on aeg I samba valem kaasajastada.
Tulevikus võiks kolmesambalise süsteemi puhul oodata tulemusena olukorda, kus I sammas sõltub täielikult töötatud aastatest, II sammas laekunud maksudest ning kolmas vabatahtlikust panusest. Sealjuures tuleb kindlasti propageerida ja edendada III samba kasutuselevõttu ja inimeste isiklikku panust oma pensionide kujundamisel. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et pensionireformi kriitikaks ei ole põhjust.
