Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis eile, et kuigi kolmes Balti riigis rakendus juunikuust ühtne elektri börsisüsteem, siis erinevalt Eestist pole Läti ja Leedu turg täielikult avatud ja meie naabrite tootjad ei müü valdavalt oma elektrit läbi börsisüsteemi. Selline käitumine tekitab hinnamoonutused.

Asjaolude mõistmiseks peab vaatama, kes on sellises turuolukorras võitjad ja kes kaotajad.

Pakkumiste puudumine naaberriikide elektribörsi hinnapiirkondades tekitab olukorra, kus sealsed börsihinnad on kõrgemad, kui peaksid normaalolukorras olema. Kuna naaberriikide börsihinnad on omavahel ühendatud anumate põhimõttel seotud, tekib hinnasurve ka Eesti börsihindadele ehk kaotajaks on Eesti tarbija.

Kaotajaks on ka Eesti elektrieksport ja Eesti Energia, kes tegutseb(s) Läti jaeturul. Eesti Energia on ka avalikult välja öelnud, et peab iseenda toodangu Läti börsilt tagasi ostma paarkümend eurot kallima hinnaga, kui see oma hinnapiirkonnas maha müüdi. Vastupidine efekt avaldub Eesti jaeturul tegutseva Latvenergo puhul, kes saab enda toodangut Lätis müüa börsile kallimalt ja samas Eestis vahendajana tegutsedes osta Eesti börsisüsteemis müüdavat elektrit odavamalt tagasi.

Kuna Eesti on hindade kattuvuse osas juba täna Soome hinnapiirkonna väiksem osahulk ja järgmisest aastast pärast Estlink2 elektrikaabli käivitumist kaob Eesti-Soome pudelikael sootuks, siis Eesti kui elektritootmise doonor ainult võidaks, kui ennast lõunanaabrite turgudelt hinna poolest lahti ühendaks või elektribörsi kasutada antud ülekandevõimsusi piiraks. Pigem on lõunanaabritel Eesti tootmisressursse vaja oma elektridefitsiidi katmiseks ja praegune tegevus on seega lühinägelik ja suunatud ajutisele kasule.

Eesti elektrituru suur ja põhimõtteline erinevus lõunanaabritest ja sarnasus põhjamaadega on toimivad elektri finantsinstrumendid, mis võimaldavad pikaajaliselt elektri hinda fikseerida. Seda isegi vaatamata Eesti turu vähesele likviidsusele. Põhjamaadest ollakse tegelikult isegi ees ühtse elektritarbimise andmebaasi ehk AVP olemasolu osas, mis baasplatvormina lubaks kohalikku elektriturgu juba lähitulevikus oluliselt paindlikumaks muuta.

Samas pole pärast elektrituru avanemist aasta alguses midagi muutunud, et uute elektrimüüjate turul tegutsemise tingimused oleksid võrdse(ma)d endise monopoli omadega.