RMK pakutud sotsiaalsed töökohad jätsid töötud külmaks
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas rääkis arileht.ee-le, et esimesed töötute värbamise pilootprojektid viidi läbi Tallinnas, Narvas ja Tartus.
Kui Tartus tuli kohale 18 inimest ja Tallinnas 11, siis kõrge tööpuudusega Narvas, kus pani end kirja 17 inimest, ei ilmunud kohale aga ühtegi töösoovijat.
Projekt viidi läbi koostöös töötukassaga, kus töötukassa hoolitses töötute informeerimise eest ning RMK pakkus talgute korras raiutud võsa kokku korjamise tööd.
Kallas ütles, et kuna asi on veel väga värske, viimane värbamine viidi läbi eelmisel neljapäeval, ei ole tal töötukassalt tagasisidet, mis võis olla põhjuseks, miks nii vähe töösoovijaid oli. "Usutavasti on seal pigem see, et inimesed ei teadnud sellest võimalusest, kui see, et nad ei tahtnud," sõnas ta.
Töö tasuks toit ja transport
Üks põhjusi võis tõepoolest olla ka tasu, tunnistas RMK juht. "Kuna need pilootprojektid olid tehtud talgu-toetuse korras - üks meetmetest, mida töötukassa järgmisel aastal pakub, ongi talgute korraldamise toetus, kus inimesele kindlustatakse transport ja tööriistad ja toitlustamine, aga otseselt raha ta selle eest ei saa -, siis see tõenäoliselt ikkagi mõjutas huvi ka," märkis Kallas.
Kohaletulnud olid samas kõrge motivatsiooni ja ka oskuste tasemega.
"Need inimesed, kes kohale tulid, nimetasid põhiliseks kohale tulemise põhjuseks soovi kodust välja saada ja tegutseda, aga nad tahtsid ka ennast näidata lootuses, et nad jäävad silma ja hiljem pöördutakse nende poole juba konkreetse tööpakkumisega," sõnas Kallas.
"Ausalt öeldes saidki kõigi inimeste nimed kirja pandud ja järgmisel aastal me kavatsemegi eelkõige nende poole pöörduda juba konkreetsemate tööpakkumistega."
Järgmisel aastal 1500 töökohta?
Sotsiaalminister Hanno Pevkur sõlmis RMK-ga oktoobris kokkuleppe järgmisel aastal kuni 1500 ajutise töökoha loomiseks. Kandideerida on võimalik töötukassas vähemalt pool aastat arvel olnud töötutel. Noortel, vanuses 16-24 eluaastat, eeldatakse arvel olekut vähemalt kolm kuud. Kokku on neid töötuid umbes 40 000 ringis.
Kallas ütles, et järgmise aasta plaanidest rääkides on ettevõte arvestanud sellega, et kõikide tööliikide osas – metsa hooldamine, istutamine, raie, looduskaitsetööd, samuti inimeste looduses liikumisega seonduv (matkaradade, lõkkekohtade hooldus jmt) – töömahud kasvavad.
"Kas konkreetne number, mis erinevate tööliikide ja -perioodide kokkuliitmisel saadakse on 1500 või rohkem, saab selgeks siis, kui aasta on läbi," sõnas Kallas.
Sel aastal on RMK kaasabil tööd saanud 500 inimest. "Tuleb siiski märkida, et töökohad on tekkinud valdavalt eraettevõtetes, kes RMK-le riigimetsa majandamise teenust pakuvad," selgitas Kallas.
Mõte töötuse leevendamiseks kaasata inimesi riigimetsa hooldustöödele käidi välja tänavu 1. mail toimunud mõttetalgutel.
