„Kas müüa rohkem või tõsta hinda?” küsis Robert Kitt. „On palju strateegiakoosolekuid, kus küsitakse, kumba siis ikkagi teha. Siis tuleb ülemus või omanik ja ütleb, et tehke mõlemat. Kuidas toimetada nii, et suurendada marginaale ja ka kätte jäävat kasumit? Eesti majanduskasv on laiapõhjaline, viimastel aastatel on meile hoogu juurde andnud tööstuse elavnemine kogu Euroopas. Lääne-Euroopas on SKP 4 korda kõrgem – meie marginaal on lihtsalt väikesem.”

„Eesti majandus on väga avatud,” ütles Robert Kitt. „Me ekspordime 80% oma sisemajanduse kogutoodangust. Me oleme väike ja väga avatud majandus. Küsitakse, miks Eestis palgad on 30% kõrgemad kui Leedus ja ka Lätis. Põhjus on selles, et me oleme Soomele ja Rootsile väga lähedal. Meie majandus on palju avatum kui Lätis ja Leedus. Ning kriisi korral saame ka kiiremini ja põhjalikumalt pihta.”

„Kui vaatame ajas tagasi, siis 2008-2009 jäi majanduslangus rippuma töötleva tööstuse nagi otsa,” sõnas Kitt. „2010-2011 hakkas raha majandusse tööstusest üle tulema. 2012-2014 vedas majandust kodumaine tarbimine. 2015. aastal oli Eesti majanduskasv Venemaa sanktsioonidele tõttu Euroopa viimaste seas. Euroopa majandus ei ole pealkirjast “Meil on probleem” siiani lahti saanud. Me oleme regionaalne eksportöör. Soome-Rootsi läheb 30-40% ekspordist."

„Täna elame sama hästi kui soomlased 90ndail, kui vaadata SKT-d inimese järgi reaalhindades,” märkis ta. „4,7% on Eestis keskmine palk kasvanud 2011. aastast. 2011 oli töötajate kompensatsioon 7 miljardit eurot, tänaseks on see 10 miljardit eurot aastas, seega on töötajad 40% juurde saanud. Töötajate kompensatsiooniks kulub Eestis 50% lisandväärtusest. Rootsis on see veel kõrgem ehk 55%. Kasvu 45%-lt 2011. aastal 50%-le täna on kinni maksnud Eesti ettevõtted. See on Soome tase. Palgatõus on arusaadav, eriti sidususe tõttu Soome turuga. Ka seetõttu, et teenused ja tööprotsessid lähevad järjest keerulisemaks.”

„2017. aasta on olnud väga hea,” sõnas Kitt. „Me oleme Tallinnast välja suunanud sellel aastal 100 töökohta. Eesti edu võti on meie 10 000 ettevõtjat, kes toimetavad, siis kõrbevad ja tõusevad jälle püsti. Ma pean väga ohtlikuks, et poliitikud ütlevad, millist kaupa tohi müüa ja kuhu tohi poodi teha. See pärsib Eesti majandust.”