Rõdu korteri hinnas rolli ei mängi

Möödunud nädalal kirjutasime sellest, kuidas on reguleeritud uute kortermajade rõdude ning lodžade kinni ehitamine. Sel nädalal aga uurime, kui oluliseks ostjad üldse rõdusid peavad, milleks neid kasutavad ja kas need mõjutavad uue korteri hinda.

Varasematel aegadel juhtus nii, et rõdu kasutati kolikambri või pesu kuivatamise kohana. Paneelmaja lodža ei näinud tavaliselt sedamoodi väljagi, et seal kohvi juua või õhtupäikest nautides veiini limpsida. Uutes kortermajades kuivatab pesu üha populaarsemaks muutuv kuivati ja koli hoitakse panipaigas.

Kuigi rõdu funktsioon on üldiselt muutunud, peetakse seda siiski oluliseks. „Nüüd kasutavad inimesed seda erinevamalt,” selgitab RE/MAX Professionalsi maakler Raimond Irjas. „Näiteks rõdu sobib inimesele, kes aiatöid teha ei viitsi, aga kes on siiski väikest viisi rohenäpp. Rõdul saab nautida nii hommikukohvi esimeste päikesekiirte seltsis kui ka sumedaid suveõhtuid. Hästi kujundatud rõdu võib edukalt asendada väikest aeda.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna eluruumide atesteeritud konsultant Marge Ambos lisab, et oluline on ka privaatsus: „Väga oluline on see, kas rõdu või lodža avaneb kõrge müratasemega ja saastatud õhuga peatänavale või saab rõdul olles vaikust ja hoovis olevat rohelust nautida.”

Rõdu olemasolu pole aga see, mis hinnaläbirääkimisi mõjutaks. Samuti ei tasu arvata, et 15 ruutmeetri suurune terrass lööb koduostja koheselt pahviks. Irjase sõnul on kliente, keda rõdu huvitab, ja neid, keda jätab see täitesti külmaks. „Tänapäeval on hoopis olulisem nii parkimine kui ka panipaiga olemasolu,” lisab ta.

Seega võib öelda, et rõdu või lodža on pigem lisaväärtus ning –ruum, mis korteri üldpinnas ja hinnas ei kajastu. Ja nii jääbki, et kesklinnas on uute kortermajade lisandiks prantsuse rõdud või klaasitud lodžad ning äärelinnas avatud rõdud ja terrassid.