Roheliste vastulause ERJKle: erinevalt võimuerakondadest ei rahastata meid riigi poolt
Sama järjekindlusega, kui roheliste toetus paraneb, püüab ka riigikogus esindatud erakondade esindajatest moodustatud komisjon meid rünnata. Erinevalt parlamendierakondadest ei saa me riigilt sentigi toetust ja kõik, mis me teeme, on vabatahtlike töö. Juba see fakt eristab meid tuntavalt teistest poliitilistest erakondadest.
Vastupidiselt komisjoni esimehe Ardo Ojasalu väitele ei ole finantsseis Eestimaa Roheliste poliitilisele võimekusele halvavalt mõjunud. Viimase aasta jooksul on roheliste toetusprotsent kasvanud ning jõudnud mõnedel andmetel valimiskünniseni. Toetusprotsent noorimas vanuserühmas on stabiilselt üle 10%, mis on üheks lisaeelduseks toetuse edasisele tõusule lähitulevikus.
Eestimaa Rohelistel on kõige parema liikmemaksu tasumise distsipliiniga liikmed, mille eest juhatus on neile äärmiselt tänulik. Me ei tee asju raha pärast, vaid seetõttu, et Eesti väärib tõesti rohkemat kui praegused erakonnad pakkuda suudavad. Ja üha rohkem inimesi saab sellest aru - nii meie toetajanumbrid kui liikmeskond on olnud juba pikemat aega tõusuteel.
Erakonna netovara on viimase kolme aasta jooksul siiski oluliselt paranenud ja seeläbi oleme kindlad, et erakond on jätkusuutlik ja suudab lähimate aastate jooksul jõuda positiivse netovarani. Võrreldes aastatetaguse seisuga on olukord selgelt parem ning ka 2017. aasta alguses on võlg veelgi vähenenud.
Ojasalu soovitused on tema positsiooni maksejõuetu ettevõte nõukogus [kurikuulus Riito Ehitus, kust Ojasalu küll eelmise aasta lõpus lahkus - toim.] arvestades kaheldava väärtusega. Ning poliitilist varjundit lisab ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri, sotsiaaldemokraadi Urve Palo majandusnõuniku amet.
Rohelised riigilt raha ei saa
Erakondade ümarlaual veebruaris toodi välja oluline nüanss, millest kiputakse üsna kergemeelselt mööda vaatama. Nimelt parlamendivälistele erakondadele kehtivad samad reeglid, mis parlamendierakondadele, kuid samas puudub riigipoolne rahastamine! Samal ajal ei saa me MTÜ-na ka ühelegi toetusele pretendeerida ega ühtegi projekti kirjutada. Rohelised on nö lõksu püütud lõputu kontrolli ja olematu rahastusega. Sarnaselt eesti rahvaga. Meie finantsseisund ei ole praeguse poliitmaastiku suurim probleem, kui mitmed riigikogu erakonnad on seotud suuremahuliste altkäemaksuafääridega ning Eestit lõhestavat Rail Balticut veavad tundmatud isikud. Niimoodi me seda igatahes ei jäta!
Hetkel on Eestis olukord, kus riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid ei valita ideede konkurentsis. Isegi kui annetused mängust välja jätta, on seadused ausa poliitika vastu. See pole ideede, kompetentsi või inimeste puudus, vaid täiesti konkreetsed seaduslikud mehhanismid, mis takistavad reaalset ja sisulist ideede võistlust Eesti poliitikas.
Kõige suurema mõjuga instrumendiks võimul olevate erakondade võimu kindlustamiseks on ebavõrdne riiklik erakondade rahastamise süsteem. Riiklikud toetused maksumaksja rahast erakondadele on üsna suured, näiteks saavad suurimad erakonnad aastas maksumaksjalt kaugelt üle 1,4 miljonit euro. Samal ajal on roheliste ja mitmete väikeerakondade riigipoolne toetus ümmargune null. Selline rahastamise vahe - ja mitte ainult - tekitab ebavõrdse olukorra ka valimiskampaania ajal. Saavad ju need, kes on võimul, oma ametite tõttu rohkem meedias sõna kui parlamendivälised erakonnad. Reklaamile kulutatud rahasumma on enamasti lineaarselt seotud erakondade häältesaagiga - mida rohkem raha reklaamile kulutati, seda rohkem hääli koguti.
Kautsjoninõue tuleks kaotada
Tähtsuselt teine korporatiivsust ja korruptiivsust soosiv viis võimu kindlustamiseks on kautsjoninõue – sisuliselt rahaline-varaline tsensus riigikogu valimistel. Kui erakond tahab osaleda valimistel, siis tuleb tal kõigepealt hakata ringi vaatama rahastaja järele, et maksta suurusjärgus 70 000 eurot (2011. aasta seisuga) kautsjoni täisnimekirjaga valimistel osalemise eest. Vaatamata sellele, et nüüd on see summa veidi väiksem, on ikkagi tegemist üsna riskantse rahapaigutusega, sest kautsjoni saavad tagasi vaid need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise. Rohelised teatavasti künnist ei ületanud ning täisnimekirja kautsjoniraha võeti riigi tuludesse. Kautsjoniraha suurusjärgus olid ka meie võlad pärast 2011. aasta valimisi.
Me ootame komisjonilt sisulist ja põhjuslikku analüüsi olukorrale, kus toimub raha, mitte ideede võistlus ning vastavaid ettepanekuid seadusandjale. Hakatuseks tuleks kaotada kautsjoninõue, mis on sisult varanduslik tsensus ja piirab kodanike võrdseid võimalusi olla valitud riigikokku ning teiseks - rahastada erakondi riigieelarvest vähem ja võrdsemalt.
Me soovime, et komisjon tegeleks tegelike ja aktuaalsete probleemidega. Nendeks on kindlasti Reformierakonna juhtiv osa näiteks Tallinna Sadama nõukogus, mille otseses alluvuses toimis aastaid nii korruptsioon miljonites eurodes kui ka pehmelt öeldes ringkäenduslik hall majandus. Aga samuti IRLi ja SDE juhtkonnaga seotud korruptsiooni ja lihtlabase varguse juhtumid. Me ei tea, miks komisjon pole nende juhtumite osas nähtavalt aktiivne ning tegeleb riigieelarvet mitte kurnava erakonna mikroskoopilise (teiste erakondade kõrval) võlaga. Me näeme siin tugevat poliitilist huvi kosuva ja üha häälekama EERi suu kinni panemiseks. Ma kinnitan teile - meie suu sulgemine või mugava taskupartei tegemine ei lähe teil korda.
