Reedel Eesti Raudtee peadirektori Sulev Loo lahkumisest teatanud EVR-i nõukogu esimees ütles muu hulgas ka selgelt välja, et Eesti Raudtee on muutunud subsideerimist vajavaks ettevõtteks.

"Tuleb teha struktuurseid muudatusi, milliste investeeringutega ja millises koosseisus saab vähenenud eelarvega jätkata. Meil on väga suur ootus riigieelarve strateegiale, sest Eesti Raudtee on muutunud ettevõtteks, mida riik peab toetama. See vastab ka tänasele raudteeseadusele."

Et katta ainuüksi remondikulusid tänaste kiiruste ja arenduste säilitamiseks, oleks riigi taskust juurde vaja 23 miljonit eurot.

"Meil on olnud mitmed väga tõsised kohtumised majanduskomisjoni, majandus- ja rahandusministritega. Kõik saavad aru tekkinud olukorrast - kui kaubatonnaaž on kolm-neli korda vähenenud, siis riik tuleb appi.

Sellesse perioodi, kus veel senine juhatuse esimees jätkab [Sulev Loo jätkab veel kolm kuud ametis-toim.], jääb kindlasti ka pikaajaliste riiklike rahastuslepingute tagamine, et saaksime liiklusohutuse tagada ja kiirused ei peaks reisirongiliikluses langema.

"Vaatamata tõsisele väljakutsele oleme optimistlikud, et riik oma raudteed ei hülga muude põnevate raudteeprojektide ajal," vihjas Rohumaa selgelt Rail Balticu planeerimisele.

"Ametkondade tasemel on võimalik alati Venemaaga suhet parandada ning alati ei pea ka kõiges nõustuma, põhiline on siiski suhtlemine kui selline. Venemaal on täna sadamad ülekoormatud, nad on huvitatud ka Eesti kaudu vedamisest, aga see ei ole päris nii, et ettevõtted teevad omavahel tehingud ära - siin on vaja ka riiklikul tasemel näidata huvi. Näidata, et peame transiidisektorist lugu, peame lugu meie sadamatest, meie vedajatest, meie selle sektori töötajatest. Kui Eesti julgeb välja öelda, et transiit on oluline, küll need mahud siis ka tulevad," rääkis Priit Rohumaa.

Küsimusele, kas uus valitsus on valmis suhtete taastamisele kaasa aitama, on Sulev Loo sõnul keeruline öelda. "Meie eesmärk on kõigepealt see, et me siin kodus sees tunnistaks transiidi olulisust ja hakkame sealt liikuma."