Taavi Rõivase sõnul jäävad president Toomas Hendrik Ilvese kulud, mida riik katab, umbes samasse suurusjärku nagu president Arnold Rüütlil.

Rüütli eest makstav summa ulatub praegu umbes 150 000 euroni, mille hulgas on kulud autole, personalile, tööruumidele ja lähetustele. 150 000 eurost moodustavad kinnisvarakulud mõnikümmend tuhat eurot. "Meile on öeldud, et suurusjärgud on umbes sarnased ka president Ilvese puhul," kinnitas Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

Valitsuse tasemel me ei peaks minema sellisesse detaili, et öelda, mitu lampi president Ilves siis, kui külalised tulevad, põlema panna võib.
Taavi Rõivas

Rõivase hinnangul ei peaks valitsuse tasemel kõikidesse Ärma talu kulude katmise üksikasjadesse süvenema. "Ma arvan, et valitsuse tasemel me ei peaks minema sellisesse detaili, et öelda, mitu lampi president Ilves siis, kui külalised tulevad, põlema panna võib. Me lähtume sellest, et sõlmitakse kokkulepped, et mis on see kulude skoop, selgitas Rõivas.

"Ka meile on teada see, et presidendi kantselei on öelnud välja selle, et personali ei palgata, nagu oli siis, kui ta oli ametis vabariigi presidendina. Nii et kindlasti need kulud vähenevad, aga päris iga elektriarvet me valitsuse tasemel üle vaatama ka ei hakka. Me lähtume siin ikkagi tervest mõistusest ja seaduse eesmärgist, et tegemist peab olema mõistlike kuludega," rääkis peaminister.

Rõivas suurendaks vajadusel heameelega Ilvese lähetuse eelarvet

Rõivas loodab, et Ilves külastaks ka edaspidi palju välisriike. "Ei ole võib-olla kohane peaministrina siin hinnangut anda, aga Eesti kodanikuna ma loodan, et neid lähetusi, kus Toomas Hendrik Ilves käib, saab olema märksa rohkem, kui selle summa eest, mis on praegu ette nähtud president Rüütli eelarves," ütles ta.

Eesti kodanikuna ma loodan, et neid lähetusi, kus Toomas Hendrik Ilves käib, saab olema märksa rohkem, kui selle summa eest, mis on praegu ette nähtud president Rüütli eelarves.
Taavi Rõivas

"Ma arvan, et see, kui president Ilves, kes on kindlasti hinnatud esineja ka peale seda, kui ta ei ole Vabariigi Presidendi ametis, käib mööda maailma, esindab Eestit, räägib Eesti julgeolekupoliitikast ja Eesti e-eduloost, siis see on väga-väga suur asi Eesti jaoks. Ja kui selleks on vaja presidendi lähetuse eelarvet suurendada, siis ma teeks seda suurima heameelega, ja päris tõsiselt. Mida rohkem ametist lahkuv president on nõus oma riiki esindama ka peale ametiaega erinevatel konverentsidel, erinevates muudes formaatides, seda parem Eesti riigile," leidis Rõivas.

Peaministri arvates on kunagi sõlmitud kokkulepe, et riik katab ka ametist lahkunud presidendi elementaarsed kulud, mõistlik. "Me saame suurepäraselt aru, et võimalused Vabariigi presidendi ametis olnul minna tööturule pärast seda ametit on märksa ahtamad kui paljudel teistel inimestel. Mida aktiivsemalt ametist lahkuv president esindusfunktsioone täidab, seda parem meile kõigile," sõnas Rõivas.

"Siinkohal ma soovin teha komplimendi nii Lennart Merile kui Arnold Rüütlile, kes tegelikult on väga aktiivselt [Eestit] esindanud erinevatel avalikel üritustel. Arnold Rüütel käib siiani väga paljudel üritustel Eestis. See ei ole asi, mida me saaksime temalt kuidagi ametlikult nõuda, aga minul isiklikult on hea meel, et ta seda teeb," lõpetas peaminister.