„Olen seisukohal, et kõiki riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid ei pea riik tingimata sajaprotsendiliselt omama. Tuleb tähele panna, et üks pool Eesti Postist on universaalse postiteenuse osutamine, mis tuleneb ka aktsiaseltsile pandud kohustest, aga teine pool on logistikaäri ja pakiveoäri, mida võib üldisemalt nimetada Omnivaks, ja pakivedu ei ole ilmtingimata riigi tuumikfunktsioon,“ märkis Rõivas. „Mina oleksin küll avatud ka nendele kaalumistele, et millised omandivormid maksumaksja vaadates ja teenuse kvaliteeti vaadates ikkagi kõige kasulikumad on,“ põhjendas peaminister.

Rõivas märkis, et Eesti Post ei ole üheski oma teates edastanud sõnumit postkontorite sulgemisest.

„Küll aga on räägitud postiteenuste liikumisest partneritele kuuluvatesse postipunktidesse – kohtadesse, mida inimesed aktiivselt kasutavad,“ selgitas ta. Rõivase sõnul on see protsess, mis on toimunud juba viimased viis aastat ja toimub ka tulevikus. Selle eesmärk on inimestele kättesaadavama ja parema teenuse pakkumine. „Kui vaadata postkontorite ja postipunktide üldarvu, siis see on jäänud viimastel aastatel muutumatuks. Postipunkt on postiseaduse mõistes samuti postkontor, aga selle omanikuks ei pruugi alati olla Eesti Post,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et universaalse postiteenuse osutajale on postiseadusega pandud ülesanne tagada järjepidev, kvaliteetne ja taskukohane postiteenuste osutamine kogu Eesti territooriumil.

„Lisaks postkontoritele ja postipunktidele on postiteenuseid võimalik tarbida ka kirjakandja vahendusel. Kui inimene elab lähimast postkontorist või kaugemal kui viis kilomeetrit, on kirjakandja koju kutsumine tema jaoks ka tasuta,“ selgitas Rõivas. Ta lisas, et kuna lihtsaadetisena edastatavate saadetiste maht näitab pidevat langustrendi, on universaalse postiteenuse osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamisele kehtestatud nõuete täitmine muutunud seda teenust osutava ettevõtja jaoks üha kahjumlikumaks tegevuseks.

„2014. aastal oli selle tegevusala kahjum 2,3 miljonit eurot. Kui aga postkontorit külastab mõni üksik klient päevas, siis on mõistlik kaaluda seda, et viia postiteenused postipunkti, kus inimesed reaalselt käivad,“ märkis Rõivas.

Tema sõnul võib postipunkt asuda näiteks kaupluses, ta võib asuda mõnes teises külastatavas kohas selles piirkonnas.

„Vabaneva ressursi arvel on võimalik moderniseerida suurema külastatavusega postkontoreid ja arendada teenuste osutamist kogu võrgu ulatuses. Riigi seisukohalt on loomulikult peamine see, et postiteenus oleks kättesaadav ja selle kvaliteet oleks võimalikult kõrge üle kogu Eesti,“ toonitas peaminister.