Rõivas ütles alustuseks, et Eesti välisrände saldo oli veel 2012. aasal -3600 inimest. Mitteametlikult oli see eelmisel aastal -96 inimest. See on taasiseseisvunud Eesti kõrgeim tase.

„Kuuldused massilisest väljarändest on liialdatud. Rääkimata massilisest sisserändest. On põhjust rääkida rändest ilma paanikata," leidis ta.

Peaminister rõhutas, et me peame tegema tööd selle nimel, et leida üles need töökäed, kes soovivad Eesti majandusse panustada. Peame mõtlema, kuidas end tutvustada. Eestil on hea maine ettevõtluskeskkonnana ja IT-riigina.

„Mööngem aga, et meil on veel pikk tee minna. Meie rahaline panus teadus- ja arendustegevusse peab tõusma Euroopa tipu tasemele. Valitsus panustaks 1% SKTst ja erasektor veelgi enam," jätkas Rõivas.

Peaminister jätkas, et tööjõu vaba liikumine on oluline alustala. Meil on aga siinai kehtiv 90ndatest pärit sisserändekvoot. 2015. aastal tuli Eestisse väljastpoolt Euroopat 1400 töötajat. Neist 62% olid ukrainlased. Valdav osa on kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, kes meie majandusele väga olulist juurde annavad.

„Regulatsioon arvestab kodakondsust rohkem kui oskusi. Kas Eesti vajab kvooti? Kas kardame, et siia tuleb liiga palju häid spetsialiste? Sellega piirame ju ka suurema majanduskasvu võimalusi. Samas on paljude jaoks kvoot kui kaitsemehhanism oluline. Esimene samm oleks niisiis kvoodi alt välja tõsta töökäsi enim vajav infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisektor," ütles ta.

Rõivas avaldas ka, et valitsusel on plaanis Eestis ettevõtet luua soovijate ning siin välismaalasi palgata soovijate elu lihtsamaks teha. Näiteks kaotatakse nõue maksta välismaalasele 1,24-kordset keskmist palka. Lihtsustatakse mitmeid protseduure. Töötaja võib perekonna kaasa võtta. Peaminister uskus, et see kõik võib juba sel aastal seaduseks saada.

Oma ettekande lõpu pühendas Rõivas Odini Sõdalastele.

„Isehakanud kaikameeste jõugud ähvardavad valimatult välismaalasi. Me ei vaja rassistlike jõukude pseudoturvalisust. Iga inimese heaolu ja ettevõtete kasumid on ohus. See kuidas me suhtume Eesti majanduse arengusse panustajatesse on väga oluline küsimus," leidis ta.