Rõivas põikles kõrvale selgitustest, mida ta on teinud selleks, et Eestisse tahaks tulla uus ja tark raha
Rõivas jättis ajakirjanike küsimusele konkreetselt ja detailselt vastamata, hakates rääkima hoopis sellest, et see aeg, mil riik juhtis majandust plaanikomitee kombel, on ammugi möödas. Rõivase sõnul on tema täiel määral turumajanduse usku. Peaministri väitel on riigi ülesanne tagada selge, võrdne ja kõigile ühesugune ettevõtluskeskkond.
Rõivas rõhutas, et Eestisse on ka viimastel aastatel tulnud päris palju välisinvesteeringuid. Ta nimetas Kohila Vineeri laienemist ja Otepää suurt vineeritehase investeeringut, samuti nn targa tööga tegelevate arenduskeskuste Eestisse tulekut.
Peaminister tunnistas, et Leedus ja Lätis on Eestist madalamad palgad. Ka PKC kolib oma kaablitootmise just Leetu, sest seal on võimalik töölistele vähem palka maksta. Eestis on viimase nelja aastaga kerkinud palgad umbes 30 protsenti.
Rõivas pidas aga müüdiks korduvalt kõlanud väiteid, et Lätis ja Leedus on Eestist oluliselt madalam maksukoormus. Ta kordas sama juttu, mis paar päeva tagasi ka Stenbocki majas kõige suurematele maksumaksjatele öeldut: kuigi näiteks Lätis on käibemaks 21 protsenti, siis laekub seda sellegipoolest vähem kui palju väiksemas Eestis.
Peaminister ütles, et tegelikult oleks võinud PKC oma kaablitootmise ka Ida-Virumaale kolida, sest sealgi olevat piisavalt oskustööjõudu, kes saaks kaablite valmistamisega hakkama.
Peaminister helistas pärast raadiosaadet Ärilehte ja täpsustas, et kuigi Lätis on käibemaks kõrgem ja riik praktiliselt poole suurem on lätlaste käibemaksuauk tervenisti 500 miljonit eurot. "See on umbes sama palju, kui Eesti aastased kaitsekulud," tõi Rõivas näite.
Peaminister ütles Ärilehele, et ta on täiesti veendunud, et kõik PKC-st koondatavad inimesed leiavad Harjumaal, oma kodu lähedal, kindlasti uue töö. "Harjumaal on arvestatav tööjõupuudus. Need inimesed juba tööta ei jää," lisas Rõivas.
