Arupärijad tõid esile, et merenduse puhul on tegu kõrget lisandväärtust loova valdkonnaga, mis on olnud Eesti riigile ja rahvale ajalooliselt üheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks. Hetkel opereerivad Eestis resideeruvad äriühingud ligi 50 kaubalaevaga, mis aga ei seila Eesti lipu all. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõtluskeskkond pole soodne.

Arupärijad soovisid teada, mida peaminister kavatseb ette võtta seoses merenduspoliitikaga, et olukorda parandada.

Peaminister Rõivas nentis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse (MKM) loodud töögrupp on Eesti laevandussektori konkurentsivõimet detailselt analüüsinud ning esitanud oma ettepanekud dokumendis "Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine".

„See sisaldab muu hulgas laevaregistrite ümberkorraldamise, kaubalaevade maksustamise, Eesti lipu all seilavate kaubalaevadel võõrtööjõu liikumise ja seal töötavate Eesti meremeeste sotsiaalsete garantiide tagamise aspekte,“ ütles Rõivas.

Merenduse temaatikaga tegeleb ka rahandusministeerium ning Rõivas sõnul peavad arutelud Rahandusministeeriumi ning MKMi vahel jätkuma.

„Iseenesest Eesti laevanduse konkurentsivõime sedavõrd mustades toonides maalimine ei ole ka päris õige. Kui võtta näiteks reisilaevad, siis Läänemere suurim reisilaevaettevõte, mis on omandanud ka enne Soome kapitalile kuulunud väga suure ja ajaloolise tegija, on just nimelt Eesti ettevõte,“ selgitas Rõivas. Eesti ettevõtet Tallink teatakse tema hinnangul mitte ainult Läänemere-äärsetes riikides, vaid ka märksa laiemalt.

Rõivase sõnul toob MKM koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsi võimalikest maksusoodustustest ja teistest lahendustest valitsuse lauale.

„Siis saame vaadata, millised on võimalike alternatiivide plussid ja miinused. Üldine kogemus on näidanud, et maksusoodustustega probleemide lahendamine on üks kõige ebaefektiivsemaid. Aga selline põhimõte ei tähenda, et peaksime ühte või teist lahendust alati ilmtingimata välistama,“ märkis peaminister.