Roo-, laastu- ja sindelkatused ärkavad varjusurmast
Värgi sõnul oli sindelkatus juba algselt majaprojektis. Naturaalsus, inim- ja keskkonnasõb-ralikkus oli ka pererahva taotlus. “Ikkagi puu – see on minu lemmikmaterjal,” tunnistab mees. Kivi oleks tema meelest samuti sobinud, aga sel hetkel tundus liiga kallis. Plekk-katus ei tulnud aga kõne allagi. Lõplik valik tuli teha sindli ja laastu vahel ning juhus otsustas sindelkatuse kasuks.
Värk õpetab, et sindelkatuse meistrit tuleb hoolikalt valida. “Mulle tundub, et meie oma päris õigesti tehtud ei ole, sindlid kisuvad kaardu,” lisab ta. Tegijate kraesse ajab ta sellegi, et korstna juurest vahel vihma sisse sajab. “Olen kuulnud, et sindelkatus peaks elumajal olema kolmekordne, meil on ainult kaks kihti. Kuigi ega külm ei ole ja sooja katus peab, talvel igatahes lumi peal ära ei sula,” kiidab mees katust, aga laidab tegijaid.
Sindli ja laastu erinevus
Männisindlist katus tõmmati tõrva asemel üle toonitud puiduimmutusvahendiga. “Vist oli seegi vale valik, igatahes värv koorus kõik maha ja nüüd ongi katus ühtlaselt hall nagu oleks saja-aastane,” nendib peremees. Praegu on Lauri Värgil kavas sindelkatusefirmast spetsialistid kohale kutsuda, et saada selgust ehk on mõni sindel vaja välja vahetada ja katus millegagi uuesti üle määrida.
Laastukatus sarnaneb sindelkatusele, kuid on viimasest ajalooliselt vanem. Kui laastu tõmmatakse puupakust, siis sindleid saetakse. Sindleid laotakse katusele punnlaua põhimõttel üksteise kõrvale (nagu parkett), laastud pannakse osaliselt üksteise peale.
Kuusest vastupidavaim laast
Laastukatus OÜ juhataja Tarvo Nõmme sõnul sobib laastukatus eriti puumajale. Sobiva arhitektuuri korral sobib see aga igale majale. Nõmme sõnul on laastu-katuse eeltingimuseks vähemalt 35kraadine katusekalle.
“Sindelkatus tuli kasutusse alles siis, kui olid juba olemas korralikud saed. Laastude jaoks saagi vaja ei läinud, seda tõmmati tera abil käsitsi,” selgitab Nõmm.
Tema sõnul on katuselaastude tegemine käsitöö, mis nõuab head kätt ja silma. “Laaste ei tehta nii, et paned paku ühest otsast masinasse ja teisest otsast tulevad laastud välja. Puusüü jookseb igal pakul erinevalt, meister peab oskama seda vaadata. Mõnest pakust ei saagi laastu.”
Katuselaastu tehakse põhiliselt haavapuust, aga ka kuusest, männist ja lepast. Okaspuulaast on lehtpuulaastust enamasti kallim. Näiteks kuusk on kõige vastupidavam, samas ka kõige okslikum – see tähendab, et kuusest laastu lüüa on keerulisem kui haavast, mis on suhteliselt pehme ja oksavaba puu. Teisalt kipub haavalaast katusel rohkem keerdu kiskuma.
Kui laastukatus asub suurte puude all, tekib sellele sammal, mis ei lase laastudel kuivada. Nõmm soovitab sellist katust puhastada ja sammal eemaldada. Kui katusesse on tekkinud mõni auk, tuleb seda kohta paigata. “Selleks otsitakse augud üles seestpoolt – väljast paistev valgus näitab need kenasti kätte. Sealt torgatakse läbi näiteks õlekõrred, mille järgi leiab hiljem paikamist vajavad kohad kergesti üles,” õpetab Nõmm.
Laastukatus tehakse tavaliselt kolmekihiline, kõrvalhoonetele ka kahekihiline.
Laastukatuse hind sõltub katuse suurusest, puuliigist jne. Näiteks maksab haavalaastu ruutmeeter Laastukatuses 180 kr, kuuse ja männi oma 200 kr. Tööraha arvesta teist samapalju juurde. On kuulda, et hinnad on kohati kerkinud ka 450 kroonini ruutmeetri eest.
Rookatus telli kolm kuud ette
Vahepeal soikunud rookatuse ehitus on samuti populaarsust võitmas.
“Katusesoovijate järjekord on kuni kolm kuud,” ütleb 1993. aastast rookatuseid ehitanud Muhumaa firma Muhro juhataja Mihkel Ling. Et rookatuse tegemine on suuresti suvine töö, tasub meister juba talvel leida.
Ling lükkab ümber müüdi, et rookatuse tegemine võtab hirmsasti aega. Tavalise vintskappide ja katuseakendeta viilkatuse teeb kolm meest valmis kahe nädalaga. Palju aega nõuab selle töö juures roosületäitega redeleid mööda üles-alla ronimine. Üks mees jõuab päevas panna 7 - 8 m2 rookatust. Korralikult ehitatud rookatus peab vastu kuni 80 aastat.
Tavalise sileda rookatuse ruutmeeter maksab 480 - 500 krooni, sellele lisandub käibemaks ja veokulu. Keerulisem katus läheb kallimaks.
Rookatus on vaid alguses süütult kollane, paari aastaga tõmbub ta pruunikaks. Mater-jali plastilisus võimaldab teha erineva kujuga katuseid.
Rookatuse tellijad on sageli ka tuleohutuse pärast mures. “Sada aastat tagasi oleks Saaremaal igal ööl nii valge olnud nagu jaaniööl – 90% katustest olid seal just rookatused,” muigab Ling selle hirmu peale. “Parim tuleohutusvahend on hea läbisaamine naabriga, et tuld räästasse ei torkaks,” teeb ta võllanalja.
Muhro oma katuseid tulekindla Magma Firestop SG-2 kemikaaliga ei immuta. Põhjuseks kallis hind – kemikaal maksab umbes 150 kr/m2, mis moodustab lõpuks kolmandiku katuse hinnast. Viie aasta pärast tuleb katust uuesti immutada. Ling usub, et piisab korralikult ehitatud ja piisava kõrgusega korstnast, mille jalg on hoolikalt tuleohtlikust materjalist isoleeritud.
Saaremaa firma Tansar pakub rookatuste tulekindlaks tegemiseks välja Taani meetodit – isoleeri katus ülejäänud ehitusest kivivilla ja tulekindla kips-plaadi või kilega.
Laastukatuse põhitõed
Laastud tuleb lüüa soomuse suunaga allapoole, muidu jookseb vesi laastude vahele ning katus hakkab mädanema.
Okslikke ja koorega laaste ei tohi näha jääda.
Laastuserv peab olema vähemalt 3 - 4 cm teise laastu peal.
Tänapäeval lüüakse nael igasse laastu, et tuul neile alla ei pääseks. Laast tuleks katusele lüüa toorelt, siis on lõhenemise oht väiksem.
Tark on kasutada galvaniseerimata naelu, siis vananeb nael koos katusega.
Laastukatuse hooldus
Katus tuleb hoida puhtana – eemalda praht ja samblik.
Hoidu katuse vigastamisest.
Katusealune olgu tuulutatud.
Tõrva katust 4 - 5 aasta tagant.
Enne tõrvamist peab katus olema kuiv. Parim aeg selleks tööks on varasuvi. Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse, vaid voolab alla.
Enne korduvtõrvamist puhasta korralikult katusepind. Lahtised tõrvajäägid eemalda terasharjaga kuni püsiva aluseni.
Allikas: Põhjala Puu TÜ
Rookatus kestab peaaegu sajand
Rookatus
Ehitus ja hooldus
Korralik rookatus peab vastu 50 – 80 aastat.
Roovilattide vahe peab olema 30 – 35 cm.
Ühele ruutmeetrile katusele kulub 10 rookahlu.
Kasutatav roog peab olema puhastatud, kvaliteetne ja kuiv.
Rookatus on ka hea isolatsioonimaterjal, see hoiab maja suvel jaheda ja talvel soojana ning on ka hea heliisolatsioon.
Rookatuse alla ei pea paigaldama nii palju soojustusmaterjali kui teistele katustele.
Rookatusest peaks puuoksad jääma vähemalt 2 m kaugusele.
Katus tuleb hoida lehtedest ja prahist puhas.
Katust rikub roo pealiskihti kogunev niiskus. Niiskes ja soojas keskkonnas tekkiva mikrobioloogilise protsessi tagajärjel muutub roog hapraks ja pudedaks. Mida teravama nurga all on katus tehtud, seda vähem imendub ka pealispinda niiskust ja katuse eluiga suureneb.
Rookatuse kalle peaks olema vähemalt 45° ja paksus 28 cm. Kui rookatuse kalle on alla 45°, on selle eluiga samuti lühem ja sõltuvus on ligikaudselt järgmine:
kuni 25° – 15 aastat või rohkem
25 – 35° – 15 – 25 aastat
35 – 45° – 25 – 45 aastat
üle 45° – 45 aastat ja kauem.
Katuseharja tuleks uuendada esialgu 5 – 10 aasta pärast, hiljem iga 15 – 20 aasta tagant. Muud väikesed defektid tuleks parandada võimalikult kiiresti.
Parandustööd planeeri ajale, mil sademete tõenäosus on kõige väiksem. Halvemaks juhuks varu kilepresenti, et vihma korral avatud kohad katta.
Allikad: FIE Vahur Hargats, AS
Tansar EF, Muhro OÜ, OÜ Eleet MP
