Rookatuste hinnad on aastaga kolmandiku võrra langenud
Kui põllumehe igipõlised vaenlased on ikka olnud neli aastaaega ja Nõukogude ajal ka rahvusvaheline imperialism, siis rookatuste valmistajaid kiusab sama häda: juba mitu talve järjest on ilmaolud osutunud pilliroo varumiseks ebasoodsaks: kord segab lõikust üleujutus, kord liiga paks lumevaip. Turureeglite järgi peaks materjali vähesus rookatuste hinnad lakke tõstma, kuid on viinud need viimase aastaga hoopis vabalangemisse.
Rooexpert OÜ juhataja Siim Sooster tunnistab, et nende firmal viimasel ajal tööd napib. „Selle aastaga on turg vähenenud 30–40 protsenti. Rookatuse hinnad on kukkunud 750 kroonilt 500 kroonini ruutmeetrilt, ja seda ainuüksi ühe aastaga,” rõhutab ta. Hinnad lähenevad juba 2003. aasta omadele, mis olid 350–420 kr/m2.
„Möödunud talvel oli ilm selline, et roogu kätte ei saanud,” kinnitab OÜ Siiksaare Meistrid juhataja Janno Saar. „See tekitas meil roopuuduse, ehkki küsijaid oli ka vähem. Sel aastal oleme teinud umbes 1000 ruutmeetrit katuseid. Keskmine katuse suurus on 130–150 ruutmeetrit, ehkki on olnud ka 400- ja isegi 600-ruutmeetriseid. Keskmine hind on praegu veidi üle 400 krooni ruutmeeter, mis on väga odav võrreldes näiteks 2008. aastaga, mil ruutmeeter rookatust maksis keskmiselt 750 krooni ilma käibemaksuta.”
Maailmaturul keeruline
AS-i Tansar EF juht Mart Tamm märgib, et nende firma on viimasel aastal olnud sunnitud rookatuse valmistamise hinda langetama umbes 200 krooni võrra ruutmeetrilt ehk 700 kroonilt 500 kroonini. „Turg teeb omad korrektiivid,” möönab ta. „Tööd mingil määral on, kuid tellimusi on vähe. Roog katusekattena on siiski eksklusiivne materjal, ehkki väga loodussõbralik ja kõigile kättesaadav.”
Tamme sõnul on rookatuse valmistajate turg Eestis praeguseks suhteliselt stabiliseerunud ja tegijaid üsna palju.
„Meie põhitegevus on tegelikult roo varumine, mitte katuste tegemine,” lisab ta. „Möödunud talvel oli küll hea külm, kuid paks lumi lamandas roo nii ära, et meil ei olnudki praktiliselt võimalik seda lõigata. Varusime suhteliselt vähe. Ekspordime oma roogu Taani, Rootsi ja Hollandisse. Maailmaturu hinnad on viimasel aastal samuti alla tulnud, ehkki mitte nii drastiliselt kui Eestis.”
Hollandi rooturul on tema sõnul väga tugev konkurents: pakkujaid on nii Ungarist, Rumeeniast, Ukrainast kui ka Hiinast. See teeb Eestil konkureerimise üsna raskeks. „Suuremahulisi lepinguid me välispartneritega sõlmida ei saa, harilikult käib arvestus koorma kaupa,” selgitab Tamm. „Üks rekkatäis mahutab umbes 2500 kahlu ning ühe kahlu hind on nii Eestis kui ka Euroopas enam-vähem võrdne: sõltuvalt kvaliteedist 25–26 krooni.”
Eesti piires olenevad rookatuse hinnad objekti keerukusest ja asukohast.
Tamme sõnul pole tõsi, et rookatus sobib ainult rannamiljöösse, nende firma on teinud katuseid ka sisemaal.
„Usun, et rookatuste hinnad hakkavad ka meil üsna pea tõusma,” ennustab ta, „sest Soome, Rootsi ja teiste meie tellijamaade hinnad on juba hoopis kõrgemad, ehkki ka langus oli seal väiksem kui Eestis.”
Roomatt asendab kipsplaati
OÜ Roomaja juhataja Priit Juurmanni sõnul on inimeste teadlikkus looduslähedastest ehitus- ja soojustusmaterjalidest aasta-aastalt paranenud, ehkki viimased aastad on olnud firmale majanduslikult üsna kehvad. „Meie ise ei lõika roogu, vaid teeme koostööd teiste firmadega,” selgitab ta. „Hindadega on viimasel ajal keerulised lood. Mullune talv oli roo lõikamiseks väga halb, kuid õnneks leidsime mõned tuiskude eest varjatud kohad ja saime omadega mäele. Roo hinnad on viimastel aastatel püsinud paigal – me pole saanud neid ei tõsta ega langetada. Hindade põhi on tegelikult juba mitu aastat käes.”
OÜ Roomaja valmistab kogutud roost põhiliselt krohvialuseid plaate ja müüb neid ka põhjanaabritele. Juurmann märgib, et tänapäeval pole vanas miljööväärtuslikus majas looduslike materjalide kasutamine sugugi nii palju tavamaterjalidest kallim, kui arvatakse.
„Meie ruutmeetri hinnad sõltuvad ka kogusest, kuid keskmine on praegu ilma käibemaksuta umbes 140 krooni ruutmeeter. Kipsplaadiga võrreldes ei tulegi see kallim – kõik on mõtlemises kinni,” tõdeb Juurmann.
Rookatuse tegijate ring laienes
•• Haapsalu kutsehariduskeskuses lõpetas septembri lõpus esimene lend rookatuse valmistajaid, kes said ligi kaks kuud kestnud täiendusõppe jooksul põhjaliku ettevalmistuse, kuidas majale rookatust peale panna.
•• Kursuse maht oli 60 tundi ja sellel osales 15 inimest: 14 meest ja üks naine. Enamikul neist oli ehitus- või ettevõtluse kogemus.
•• Kursust juhendas katusemeister Rein Talviste, kes on rookatuseid teinud üle kümne aasta. Tema sõnul oli kursuslaste hulgas nii professionaalseid ehitajaid kui ka rookogujaid. „Üks inimene tegeles ka roo ekspordiga,” nentis ta. „Enamik kursuslasi oli rookatuse panemist kusagil näinud või sellega mingil moel kokku puutunud. Oli ka üks naine, kes tahtis oma majutusasutuse hoonele rookatuse panna ja tundis asja vastu suurt huvi.”
•• Talviste sõnul hakkab rookatuste nõudlus pärast mõningast madalseisu uuesti kasvama, sest hinnad on praegu soodsad. Kursus näitas, et seda ala õppida tahtjaid on palju, kohad said peaaegu kohe täis. Kutsehariduskeskus loodab õpetada rookatuse valmistamist ka edaspidi, kui selline võimalus avaneb.
•• „Tellime selle koolituse kindlasti uuesti,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse täienduskoolituse koordinaator Mall Lepmets.
„Kuna see on tasuta koolitus, otsustab selle saamise haridus- ja teadusministeerium. Praegu toimub koolitustellimuse koostamine perioodiks jaanuar kuni juuni 2011. Sellesse vahemikku ei ole rookatuste ehitamise õpetust planeeritud.”
