Ettepaneku päevaraha tõstmiseks tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda juba aasta tagasi.
Välislähetuse päevaraha eesmärgiks on hüvitada isikule välisriigis viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud ehk kulud, mis kaasnevad lähetuses viibimisega nagu näiteks kodu asemel toitlustusasutuses söömine ja suuremad kulud lähedastega suhtlemisele.

Erinevalt lähetusega seotud kuludest ei ole maksuvaba päevaraha piirmäär pikka aega tõusnud – see on väiksemate muudatustega kehtinud vähemalt alates aastast 1994. Samal ajal on näiteks OECD riikides inflatsioon olnud 79,7 protsenti ning mitmed riigid (näiteks Soome) uuendavad päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal.

Rahandusministeeriumi hinnangul on see on toonud kaasa olukorra, kus Eesti töötajad peavad päevaraha maksuvaba piirmäära ületavad kulud tasuma oma palgast või Eesti tööandja peab tasuma tulu- ning sotsiaalmaksu tegelikke kulusid katvalt, kuid maksuvaba piirmäära ületavalt päevaraha osalt.

Kuna Eesti on tugevalt seotud Euroopa Liiduga, siis toimub enamik välislähetusi Euroopa Liidu riikidesse, mistõttu on piirmäära tõstmisel asjakohane lähtuda just nendes toimunud muutustest.

Seetõttu tõstetakse eelnõuga välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni, mis lähtub Euroopa Liidu riikide inflatsioonist ning võimaldab taastada maksuvaba piirmäära algse eesmärgi.

Piirmäära tõstmisega suureneb oht, et maksustatava palga asemel makstakse liikuva iseloomuga tööd tegevatele isikutele (näiteks kaugsõiduautojuhid) maksuvaba päevaraha. Ohu vähendamiseks näeb eelnõu ette, et kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkema kui 15 päeva eest kalendrikuus.

Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta seni kehtinud määras.