Rootsi ajaleht: arendajad pidurdavad tahtlikult kinnisvaraturgu
Elamispindade puudus Rootsi kuumal kinnisvaraturul ei leebu ilmselt niipea – Dagens Nyheteri analüüsi põhjal õhutavad seda takka ahned arendajad.
Rootsi ehitusamet Boverket teatas tänavu, et Rootsi vajaks 88 000 uut elamispinda aastas, et leevendada kriisi kinnisvaraturul. Mullu ehitati ent 34 600 uut eluaset.
Rootsi ajaleht Dagens Nyheter võttis asja analüüsida ning avastas, et keskeltläbi võtab aega kümme aastat üldplaneeringu kehtestamisest ehituse alguseni. Seni on peetud protsessi aegluse peapõhjuseks proteste ja vaidlusi planeerimise eri etappides, kuid ajalehe uuring näitas, et nii see sugugi ei ole: mullu ehitatud elamispindadest 73% puhul ei vaidlustatud planeeringut ning 96% puhul ei vaidlustatud ehitusluba.
Probleem on enamasti hoopis arendajates: selle asemel, et ehitada kogu arendus korraga valmis, ehitavad nad selle etapikaupa, et mitte saata kinnisvaraturule suurt hulka elamispindu korraga ning sel moel saada ka paremat hinda. Et detailplaneeringud kehtivad reeglina 15 aastat, saavad arendajad võimaluse täpselt niikaua ka arendamist venitada.
Dagens Nyheter toob näiteks Örebro, kus elamispinna defitsiit on märkimisväärne. Örebro linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja asetäitja Martin Willén ütles ajalehele, et ehitajad saavad projektid kiiresti valmis, kuid venitavad tihti ehitusega.
"See on ratsionaalne käitumine arendaja vaatenurgast, kuid pole seda omavalitsuse ressursside vaatenurgast," ütles Willén. "Tüüpiline stsenaarium on, et omavalitsus annab ettevõttele ala, kuhu püstitada näiteks elamuid kokku 500 korteriga. Aga firma ehitab ainult 50 korterit aastas. Kokkuvõttes võtab ehitamine kümme aastat, ehkki omavalitsusel oleks 500 korterit kohe vaja."
Ühe Rootsi suurema ehitusfirma Veidekke äridirektor Lennart Weiss selgitas ajalehele, et arendajad ei taha rikkuda turutasakaalu, sest see ohustaks nende laenuvõimet. "Sa ei taha hakata müüma rohkem kortereid turul kui turg jaksab teatud ajavahemikus korraga seedida," ütles ta.
