Rootsi ettevõtted soovitavad: baltlased võiksid näidata üles rohkem initsiatiivi
Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete juhid leidsid, et baltlased on kõvad töörügajad, keda on lihtne koolitada. Ligi 65 % vastanutest leidsid, et Baltimaade töötajad on lojaalsed.
Halvem on lugu loovusega, mida pidasid heaks vaid 40% vastanutest. Initsiatiivikaks pidas baltlasi vaid 32% küsitletutest, selgus täna avaldatud Business Swedeni Balti ärikliima uuringust.
Kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsivõimelise kulutasemega, maksusüsteem on hea ja Rootsile lähedus meeldivad Rootsi ettevõtetele.
Eesti sai parimaid tulemusi elukvaliteedi osas. Eesti asukoht on äri ajamiseks hea. Siin on soodne seadusandlik keskkond ja usaldusväärne kohtusüsteem. Maksekäitumise ja maksusüsteemi poolest on Eesti Lätist ja Leedust parem.
Töötajaid on lihtsaim leida Leedus, kus on ka palga suhe tootlikkusse parim. Halvimad on need Eestis. Töörügajaid leiab lihtsamalt Leedus, loovaid töötajaid Eestis ja lojaalseid töömesilasi Lätis.
Palgatase on võrreldes töötajate tootlikkusega hästi tasakaalustatud, leidsid pooled vastanutest. 34% leidsid, et palgatase on võrreldes tootlikkusega madal.
“Arvestades, et Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor, siis on oluline teada, mida meilt oodatakse ning kas on asju, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata,” ütleb Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt. “Uuringu tulemusena on meil teada, kuidas välisinvestorid Eesti ja teiste Balti riikide ärikeskkonda näevad, ning näiteks seegi, kas ja kuidas mõjutavad välisinvestorite otsuseid Ukraina sündmused.”
Tänasel päeval tegutseb Eestis aktiivselt 800, Lätis 400 ja Leedus 150 Rootsi kapitalil ettevõtet.
“Uuringu tulemusel selgus, et Rootsi osalusega ettevõtete osakaal meie majanduses kasvab ilmselt lähiaastatel veelgi,” kinnitab Sutt.
Küsitlusele vastanud ettevõtetest 63% plaanib lähima kolme aasta jooksul investeeringuid Balti riikidesse.
Hiljutised geopoliitilised sündmused nagu olukord Ukrainas ei ole oluliselt ettevõtete investeerimisotsuseid Balti riikidesse mõjutanud. Vaid 3% vastanutest nimetas, et geopoliitilised arengud on mõjutanud väga oluliselt investeerimisotsuseid Balti riikides. 9% arvates avaldas see otsustele olulist mõju. 66% küsitletutest vastas, et see avaldas mõningast või väga vähest mõju. 22% vastanud ütlesid, et see ei avaldanud mitte mingisugust mõju.
Kuigi võis arvata, et Rootsi ettevõtetele on oluline töötajate rootsi keele oskus, siis küsitlus näitas midagi muud. 45% vastanutest leidsid, et rootsi keele oskus ei ole olulise tähtsusega. Väga tähtsaks pidas seda 4% vastanutest ja tähtsaks 8% vastanutest.
Mõnevõrra üllatav on see, et tervelt 30% vastanutest leidsid, et kapitali ja finantseerimise kättesaadavus on raske või väga raske.
Ettevõtete juhid leidsid, et kolme aastaga on korruptsiooni tase langenud. Kui 2012. aastal küsitlusel leidsid 42% vastanutest, et Leedus on konkurendid tellimusi võitnud korruptsiooni abil, siis tänavu vastas sama 37%. Lätis kahanesid korruptsiooniilmingud 46% 19 protsendile ja Eestis 21% 12 protsendile.
Uuring viidi läbi tänavu märtsis ja aprillis Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete rootslastest juhtide seas. Ligi 500 küsitletud juhi seast vastas küsimustele 107 ettevõtte juhid.
