Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves võib püüda rääkida Rootsi eluasemeturu muresid väiksemaks, kuid hiljutine info paneb muretsema.

Intressitase on rekordmadalal ja inimesed võtnud üha rohkem ujuvintressiga eluasemelaene, mis muudab nad intressitõusu ajal riskidele avatuks. Kui veel 2012. aastal oli Rootsis fikseeritud intressiga eluasemelaene veidi rohkem kui ujuvintresismääraga, siis 2013. aastal toimus murre ja ujuvintressiga laenude maht ületas pikaks ajaks fikseeritud intressiga laene. Värskeimatel andmetel on Rootsis juba ujuvintressiga laene ligi 70 protsenti ja fikseeritud intressiga laene alla 30 protsendi.

SEB Rootsi eluasemehinnaindikaator näitas eluasemete hinnatõusu uskujate vähemusse jäämist, mis on järsk suunamuutus.

Oktoobrikuine statistika näitas, et Rootsis on eluasemete hinnad langenud kolm protsenti, mis on suurim kuine kukkumine alates 2008. aastast. Reitinguagentuur S&P teatas, et võrreldes augustikuise tipuga võivad Rootsis eluasemete hinnad kukkuda kuni kümnendiku, kuna karmimad laenu tagasimaksereeglid saabuvad samal ajal kui turule on jõudnud suurem eluasemete pakkumine.

Kui tavaliselt tõusval turul tehakse tehinguid kõrgemate hindadega kui küsivad kinnisvara müüjad, siis kinnisvarakuulutuste firma Hemneti andmetel kukkus eluasemete tehinguhind esmakordselt alates 2014. aasta juulist madalamale müügikuulutustel soovitud hinnast. See viitab, et müüjate turg on asendumas ostjate turuga.

Kuigi rootslastel on suured varad ja need on kasvanud, on sellest 40 protsenti seotud kinnisvaraga. Kui eluasemehinnad kukuvad, haihtub see rikkus.

Hea uudis on see, et Rootsi kodumajapidamised on hakanud üha enam laene tagasi maksma.

Danske Bank hindas, et 35-40% tõenäosusega võivad Rootsi eluasemete hinnad kukkuda 15-20 protsenti. Sellega hävineks 1,3-1,75 triljonit Rootsi krooni kodumajapidamiste rikkust.

Kuid Rootsi keskpanga juht Ingves ei oota sellist Rootsi eluasemehindade suurt kukkumist, sest majanduse seis on nii tugev.