Rootsi valitsus võib pagulaste tõttu eelarvelae "õhku lasta"

Paistab, et Rootsi helde pagulaspoliitika on osutunud kalliks ning nüüd otsitakse võimalusi suurenenud kulude katmiseks.

Magdalena Andersson riskib saada esimeseks Rootsi rahandusministriks, kes rikub eelarvelage esmakordselt alates 1997. aastast, mil võeti kasutusele kulutuste piirangud, kirjutab Bloomberg.

Tänavu ja tuleval aastal peaks Rootsi jõudma enam kui 350 000 inimest, mis on võrdne 4% elanikkonnast. Migratsiooniamet prognoosis, et pagulaskulud kasvavad 60 miljardile Rootsi kroonile ehk 6,4 miljardile eurole. Seda on topelt võrreldes varasema prognoosiga.

Sotsiaaldemokraatide juhtud valitsusele tähendab see häda, kuna 2016. aasta eelarvepuhver on vaid 17 miljardit Rootsi krooni. Seejärel tuleb ette kulutuste lagi. Kuigi eelarvelae ületamisel ei ole õiguslike tagajärgi, on see raske paljudele valitusese väikestele parteidele.

„Kui eelarvelagi ületatakse sellest teavitamata, siis läheb see vastuollu traditsioonidega,“ ütles Swedbanki ökonomist Anna Breman. „Nad püüavad tõenäoliselt põhjendada eelarvelimiidi tõstmist seoses erakorralise olukorraga.“

Valitsus on juba niigi endale võtnud hingamisruumi. Tänavu on juba tõstetud tuleva aasta eelarvelage 4% võrra. Eelmine valitsus, mis lahkus 2014. aastal suutis terve aastakümne hoida lae tõusu 1,2% piires.

„See on probleemne, kuna paistab, et valitsus püüab laega manipuleerida vältimaks selle lõhkumist,“ ütles Rootsi eelarvenõukogu eks-juht Lars Calmfors. „Parem oleks, kui valitsus oleks läbipaistev ja tõstaks eelarvelage. Kulutused tuleb kajastada õige aastanumbri all.“

Andersson ütles, et seoses põgenike olukorraga kulub kauem aega, enne kui Rootsi jõuab eelarvega ülejääki. Reedel avaldatud intervjuus Dagens Industrile vältis ta eelarvelae tõstmise teemat öeldes, et maksuraha tuleb efektiivsemalt kasutada, kulusid tuleb kärpida ja vaja on võtta rohkem laenu.

Valitsuspartei Vasakpartei kutsus üles tõstma eelarvelage. See tuleks läbi rääkida, nõustudes mõnede opositsiooni ettepanekutega.