„Katsetuse ajal oli töötajatel rohkem energiat. Võis näha, et kõik olid rõõmsad,“ kommenteeris vanadekodu 26-aastane töötaja Emilie Telander, vahendab Iltalehti.

Kodustele toimetustele ja ajaveetmisele väikese lapsega jäi rohkem aega.

Seni avaldatud andmete järgi selgub, et katses osalenud töötajad olid referentsvanadekodu kolleegidega võrreldes vähem haiguspuhkusel, tundsid end tervemana ja olid töös viljakamad.

Näiteks korraldasid töötajad vanadekodu elanikele 85 protsenti rohkem tegevusi.

Katsetus oli seega edukas, kuid kas seda võiks laiendada ühelt vanadekodult kogu omavalitsusele? Omavalitsuse vanurite hooldamise eest vastutav vasakpoliitik Daniel Bernman vastas sellele eitavalt.

„See oleks liiga kallis,“ nentis Bernman.

Katsetus oli Bernmani sõnul edukas selles mõttes, et see tõi tööpäevade lühendamise mõttena esile nii Rootsis kui ka mujal Euroopas.

Katsetused sellega ei piirdu, sest mitmed teised omavalitsused ja ka erasektori esindajad kavatsevad Rootsis Göteborgi jälgedes käia. Mõnedes töökohtades on katsetust alustatud ja sellest kohe loobutud.

Lühendatud tööpäeva katsetati näiteks 3D-printeritele biotoonerit tootvas ettevõttes, kuid katsest loobuti juba kuu pärast algust töötajatelt saadud tagasiside põhjal.

„Ma mõtlesin, et see on tore, aga tundus hoopis stressi tekitavana,“ ütles firma töötaja Gabriel Peres. „See on protsess, mis nõuab aega, ja kui aega ei ole nii palju, tundub, nagu jätaks koolis ülesanded tegemata, asjad kuhjuvad.“

Firma tegevjuht Erik Gatenholm sai idee Facebookist.

„Ma ei usu, et kuuetunnine tööpäev toimib ettevõtlusmaailmas või start-up’ide maailmas,“ tunnistas Gatenholm.