Rootsis musta nimekirja kantud Eesti ettevõte lõi pretsedendi: kohtusse minnakse riigis, kus asuvad äriühingu huvid

 (3)

Haldusreform Riigikohtus
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Riigikohus tegi eelmisel nädalal pretsedentlahendi, millel on oluline mõju veebiühiskonnale laiemalt. Lahendi aluseks on Eesti äriühing, mis saatis Rootsi ettevõtjatele blankette kontaktandmete täitmiseks. Muu hulgas sõlmisid blanketi tagastajad endale teadmata Eesti ettevõttega tasulise ja tähtajalise reklaamteenuse lepingu. Kohtutee tuleb pretsedentlahendi alusel ette võtta Rootsis, kirjutasid Soraineni advokaadid.

Jälgides Euroopa Kohtu juhiseid, kinnitas riigikohus esmakordselt, et kui Eestis registreeritud äriühing soovib vaielda mõne välisriigi veebilehel avaldatud andmete üle, siis ei saa ta seda teha Eestis. Vaielda saab riigis, kus andmed avaldati, või riigis, kus ühingul on peamine äritegevus. Niisiis peab kaotanud Eesti ühing võtma ette kohtutee hoopis Rootsis.

See tähendab, et meediaväljaanded ja kõik teised internetis andmete avaldajad saavad nüüd palju lihtsamalt hinnata, kus neid võib seoses veebilehel avaldatud andmetega kohtuasi oodata.

Lahendi aluseks oli vaidlus, mis puudutas keerulise nimega Eesti ühingu Bolagsupplysningen OÜ tegevust Rootsis. See ühing saadab Rootsi ettevõtjatele blankette, millel ühingud saavad oma kontaktandmed üle vaadata ja neid täiendada. Bolagsupplysningen OÜ nimi ja blankett olid mõnevõrra sarnased ametliku äriregistri Bolagsverket omadega, mistõttu täitsid mitmed ettevõtjad blanketi kogemata.

Loe veel

Seejärel selgus aga, et blanketil oli muu teksti hulgas märgitud ka see, et blanketi tagastajad sõlmivad Bolagsupplysningen OÜ-ga tasulise ja tähtajalise reklaamiteenuse lepingu. Kuna paljudele Rootsi ettevõtjatele tundus selline tegevus eksitav, lisas Rootsi kaubanduskoda Svensk Handel AB Eesti ühingu oma veebilehel hoiatusnimekirja. Bolagsupplysningen OÜ püüdis Eesti kohtuid veenda, et tal on võimalik Rootsi kaubanduskojaga seoses hoiatusnimekirja kandmisega vaielda Eesti kohtutes, sest Bolagsupplysningen OÜ on Eestis registreeritud.

Riigikohus pöördus seepeale küsimuse selgitamiseks Euroopa Kohtu poole, sest küsimus tuli lahendada Euroopa Liidu õiguse alusel ja otsus mõjutab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Nii arutati Eestiga seonduvat vaidlust esimest korda Euroopa Kohtu suurkojas, kus kohtuasja hindas 13 Euroopa Kohtu kohtunikku. Euroopa Kohus tuleb suurkojana kokku vaid eriti oluliste ja keeruliste kohtuasjade arutamiseks.

17. oktoobril tegi Euroopa Kohus otsuse, et internetis avaldatud andmete puhul ei saa äriühingud automaatselt pöörduda andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudega oma asukohariigi kohtu poole. Selle asemel tuleb vaadata, kus asub ühingu huvide kese, st kus tegelikult äri tehakse ning kus on kujunenud välja ühingu maine. Nii Euroopa Kohus kui ka Riigikohus kinnitasid, et kuna Bolagsupplysningen OÜ äritegevus on suunatud Rootsi, ei saa ta esitada nõudeid Eesti kohtule.

Rootsi kaubanduskoda nõustasid vaidluses Bolagsupplysningen OÜ-ga Soraineni advokaadid Carri Ginter ja Triin Toom. „Riigikohtu ja Euroopa kohtu lahendid on märgilised eelkõige meediaväljaannetele, aga ka teistele ettevõtjatele, kes kajastavad Eestis registreeritud ühingute äritegevusega seonduvat“, selgitas Ginter kohtulahendi laiemat mõju. „Oluline on seegi, et nüüd saab Eestis tegutsev äriühing Eesti veebilehtedel avaldatud info üle vaidlust alustada vaid Eestis. Ühingut ei saa registreerida näiteks Küprosele, et Eesti asemel lahendaks vaidluse hoopis Küprose kohtud“ lisab Toom.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare