Rootslased ei ole heaoluriigiga enam rahul: "On selline tunne nagu kogu süsteem oleks alla käimas."

 (113)
Natsionalistid tõstavad pead.
Rootsi lipp
Foto: Eero Vabamägi

Ka heaolumaa Rootsi seisab ühiskondliku meelepaha ees. Eestile sarnaselt suletakse ääremaal sünnitusosakondi, mis põhjustab hoolekandesüsteemi suhtes rahulolematust. Lisaks tuntakse muret immigratsiooni pärast ning natsionalistliku Rootsi Demokraatide partei toetusnumbrid koguvad valimiste eel tuure, vahendab Bloomberg.

Kui eelmisel aastal Põhja-Rootsis Solleftea piirkonnas olevas haiglas sünnituspalat suleti, jäi rasedatele naistele lähim alternatiiv sajakilomeetrise sõidu kaugusele. Lahendusena otsustasid piirkonna ämmaemandad tulevastele emadele autos sünnitamist õpetada. Sellised sünnituseelsed kursused oleks ebatavalised ka raskustes riikides, rääkimata Rootsist, mille majandus naudib viimase neljakümne aasta suurimat kasvu ning kus finantssektor õitseb. Skandinaavia maa riigikassa on ülejäägis ning valitsus tõstab aina makse, mille kõrgeim aste jääb juba kuuekümne protsendi juurde.

"Meil on raha," räägib Hanna Hedvall, kes töötas suletud osakonnas ämmaemandana kuus ja pool aastat. "Me ei pruugi küll igas riigi nurgas eriravi võimaldada, ent hetkel räägime ikka päris tavalisest teenusest."

Maailma kõrgemate hulka kuuluvat tulumaksu maksta ning headel aegadel kehvemateks kokku hoida on olnud Rootsi ühiskondliku lepingu nurgakivi, ent riik näeb ometi Euroopas uueks reaalsuseks muutunud natsionalistide toetuse tõusu. Rootslased on aina enam oma inimest hällist hauani toetavat heaolusüsteemi kahtluse alla seadmas. Suur osa sellest rahulolematusest johtub viimasel viiel aastal enam kui 600 000 immigrandi sisserännust 10-miljonilise elanikuga riiki.

Seotud lood:

Lisaks teevad rootslastele muret kasvav kuritegevuse määr, jõukude vägivald, hariduse seis ning olukord, kus rasedad emad võivad jääda suisa sünnitusosakondade ukse taha, sest puudub võimekus neid teenindada. Üleüldiselt on inimeste arv, kes peavad operatsiooni või eriarsti teenuseid üle üheksakümne päeva ootama, viimase nelja aasta vältel kolmekordistunud.

Hiljuti kutsusid ka tosinkond rootsi ettevõtjat valitsust üles riigi ühiskondlikku lepingut reformima. "Hoolimata kõrgetest maksudest, ei hoia poliitikud oma lepingu otsast kinni. Tulemuseks on kehv hinna ja kvaliteedi suhe," kirjutasid ettevõtjad pöördumises.

Hiljuti maksuskandaali tõttu Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni eesistuja kohalt lahkunud Leif Ostling avaldab arvamust, et kui midagi ette ei võeta, võib Rootsi populismilainest rabatud teiste Euroopa riikidega liituda. "Ees ootavad suured pöörded," väljendas mees murelikkust, lisades oma maksuparadiisi skandaali kohta, et kui riigis pole soovi probleemi mõista, siis tema pole ka nõus makse maksma, sest jääb arusaamatuks, mida ta täpselt oma raha eest vastu saab. "Arvan, et paljud kodanikud tunnevad sedaviisi," ütles Ostling.

Septembri alguse valimised silmapiiril, on valitsevate Sotsiaaldemokraatide toetusnumbrid kukkunud. Arvamusküsitlustest ilmnevad immigratsioon ning tervishoiusüsteem rootslaste peamiste murekohtadena, mille kontekstis on ka neonatsistlike juurtega partei Rootsi Demokraadid jõudsalt toetust kogunud. Mõned küsitlused asetavad nad enam kui kahekümne viie toetusprotsendiga Sotsiaaldemokraatide ette riigi populaarseimaks parteiks. Peaaegu pooled rootslastest arvavad ka, et maksud on neil liialt kõrged.

Carl-Fredrik Bothen, hetkel lapsepuhkusel olev isa, toonitab vajadust mõõduka immigratsioonipoliitika järele. "Meie heaoluriik pole selleks päris hästi kalibreeritud. Loomulikult peab inimesi aitama ja meil Rootsis läheb hetkel hästi, ent piiramatu inimhulgaga me hakkama ei saa," sõnab mees. Sellele lisaks räägib üks poeomanik Lõuna-Lapimaalt, kus Taani-suuruse maa-ala peale on vaid üks politseiauto, et enam pole sellest piisavalt. Viimastel kuudel on ta tunnistanud suisa kolme murdvargust, mille peale politsei kommentaaride järgi koheselt reageerida on neile eraldatud inimressurssidega võimatu.

Ometi pole Rootsil rahaliste vahenditega probleeme, olles 3,3-protsendilise kasvuprognoosiga Lääne-Euroopas edukaimate hulgas. Riigivõlg tõusis küll 2016. aastaks 44,1 protsendini SKPst, millega ollakse OECD riikide arvestuses viiendal kohal. Fredrik Olovsson, juhtiv Sotsiaaldemokraatide liige, toonitas, et heaolu finantseerimise vajadusest tulenevalt pole lähiaastatel võimalik makse langetada, lisades, et tänane maksukoormus pole veel oma absoluutset lage saavutanud.

Ometi näevad Sotsiaaldemokraadid ka Vasternorrlandis, kus varem mainitud Solleftea paikneb, 2014. aasta valimistega võrreldes kuueteistkümneprotsendist toetuse langust, mis jõuab nüüd 32le protsendile. Suletud sünnitusosakonna ees on juba viimased kaheksateist kuud protestijad nii päeval kui ööl meelt avaldanud. Munitsipaalvalitsus on sellele vastanud projektiga, kus igale emale määratakse esimesest ultrahelist oma ämmaemand, kes teda vajadusel ka autoga haiglasse saadab. Sel aastal on juba kolm ema sünnitanud oma autos ning eelmisel aastal pidi kuusteist naist lapse kiirabiautos ilmale tooma.

Loe veel

Kohalikus omavalitsuses insenerina töötav Ellen Hedman, kellel õnnestus ämmaemanda eskordiga haiglasse sünnitama jõuda, avaldab kahetsust, et lapsesünd pole suuremal määral prioretiseeritud. "Loomulikult, kui piirkonnas elab aina vähem inimesi, siis ei saa alati kodu lähedal sünnitada, ent kuidas saab siis üldse inimesi motiveerida linnavälist elu valima?" küsib naine. "On selline tunne nagu kogu süsteem oleks alla käimas," jõuab insener kurbliku järelduseni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare