Rootslased prognoosivad talveks elektrivõimsuste puudujääki, kas see tähendab, et elektrivarustusega võib probleeme tekkida?
Rootsi süsteemihaldur prognoosib aastaaruandes, et eeloleval talvel võib tiputundidel elektrivõimsuste puudujääk ulatuda 400 megavatini ning juhul, kui talv peaks tulema eriti karm ja külm, võib puudujääk ulatuda 1500 megavatini.
"Võimsuse puudujääk tähendab, et Rootsi sõltub rohkem elektriimpordist, kuid aasta kokkuvõttes on siiski tootmises ülejääk ning kokkuvõttes on Rootsi siiski elektrieksportija,“ kinnitas
Svenska Kraftnäti juhatuse esimees Ulla Sandborgh Montelile.
Meie süsteemihaldur Elering on varustuskindluse analüüsis kinnitanud, et vähemalt 2025. aastani ei ole probleeme ette näha.
Eesti Energia on tootmisvõimsuste, eelkõige tipuvõimsuste katmise küsimuse üles tõstnud juba varem. Tänavu aprillis rahandus-, majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumile ning Eleringile saadetud kirjas loetleb ettevõte üles tulevikus sulgetavad energiaplokid ning tõdeb, et lähiaastatel väheneb Narva elektrijaamade võimsus ligi 1330 MW-ni ja hiljemalt 2030. aastaks 660 MW-ni. Eesti Energia lisab, et peale lähiaastatel aset leidvat Narva elektrijaamade vanemate plokkide sulgemist ca 620 MW mahus, kaovad Eesti elektrisüsteemist reservvõimsused ning reservide kaasamise vajaduse korral peab Eesti lootma naaberriikide abile. Ühtlasi teevad Eesti Energia juht Hando Sutter ning nõukogu esimees Väino Kaldoja kirjas ettepaneku, et Elering peaks koostöös valitsusega võtma kasutusele meetmed, näiteks uute tipuvõimsuste hankimine või reservvõimsuste tagamine rahvusvaheliste vähempakkumiste korraldamise kaudu. „Need meetmed tagaksid, et Eestis oleks ka 2020. aastal ja pärast seda piisavalt energiatootmisüksusi nii tavaolukorras, kui ka külmade ilmadega kaasnevate tipukoormuste katmiseks. Neid samme astumata on tõenäoline, et Eesti elektrituru piirkonnas kujunevad talviste tippude ajal hinnad tulevikus väga kõrgeks,“ märgib ettevõte.
Lisaks on Eesti Energia viimastel nädalatel jõuliselt toonud välja, et tuletistehingute kohaselt tõuseb elektrienergia börsihind talvel 30%.
Kas Rootsi süsteemihalduri avaldusest võib järeldada, et elektrivarustusega võib tõepoolest probleeme tekkida?
Elering kinnitab, et paanikaks ei ole põhjust
Eleringi varustuskindluse aruandes toodud hinnang varustuskindluse kohta võtab arvesse kõiki Euroopa riike ja seal hulgas on sisendi andnud ka Rootsi süsteemihaldur. „Analüüs näitas, et kuni 2025. aastani regioonis probleeme pole ette näha. Seejuures võivad sellel perioodil erinevad riigid olla tipuajal impordist sõltuvad, kuid regioonis tervikuna on varustuskindlus tagatud. Mingit vastuolu Soome ja Balti süsteemihaldurite ning Rootsi süsteemihalduri analüüsidel ei ole,“ kinnitab ettevõte.
Ka toob ettevõte välja, et tuletistehingud näitavad tõusu selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimesest kvartali hindades. Need on tõesti oluliselt kõrgemad kui viimastel aastatel harjumuspärane, kuid pärast seda hindade ootus taastub varasemal tasemel.
Alexela Energia juhatuse liige Jaak Urm tõdes, et elektri hinnatõsu taga on hetkel ka palju erinevate turuosalaste poolt tekitatud kunstlikku hinnasurvet ülesse poole. "Sest kui vaadata 2020. aasta hinnaprognoose, siis ei paista sealt sellist elektri hinnatõusu kui erinevad turuosalised püüavad avalikkusele näidata," märkis ta.
Eleringi selgitusel on kõrgem elektri hind ajutine ja tuleneb suuresti madalast hüdroenergia tasemest Põhjamaades.
Eleringi juht Taavi Veskimägi tõdeb, et kuigi varustuskindlus on kuni 2025. aastani kindlasti tagatud, tuleb elektrituru arendamisega tegeleda juba praegu, et tagada täpsed hinnasignaalid tuleviku investeeringuteks tootmisesse ja tarbimise juhtimisse. Varustuskindluse vaatest on tema kinnitusel piisavalt aega, et tegeleda elektrituru disainiga, tagamaks õiged investeerimissignaalid.
Tarbijate kinnimakstavad lahendused olgu viimane võimalus
Kulutõhusaim viis varustuskindluse tagamiseks on Veskimägi kinnitusel toimiv regionaalne elektriturg. Elering on turuosalistega peetud avaliku konsultatsiooni põhjal uuendanud elektrituru arendamise visiooni. „See pakub välja turupõhised lahendused subsiidiumide ja muude administratiivsete meetmete kaotamiseks, tarbijate kaasamiseks elektriturule ning erinevate perioodide hinnainstrumentide efektiivsuse suurendamiseks, rääkis Veskimägi.
Tema sõnul ei tööta tootmisvõimsuste suurendamiseks ükski Eesti põhine administratiivne lahendus, kuni Eesti näeb ennast osana suuremast sünkroonalast ja Euroopa Liidu elektriturust. „Administratiivsed tarbijate poolt otse kinni makstavad lahendused tuleb kasutusele võtta vaid viimasel võimalusel, kui turupõhiseid meetmeid ei suudeta rakendada või need ei oma oodatud mõju, “ lausus ta.
