Rotermanni kvartali tingimused peaks investorile meeldima
Arhitektuuribüroo OÜ Alver Trummal Arhitektid ja arhitekt Veljo Kaasiku koostöös valminud Rotermanni kvartali tsoneerimiskava ja hoonestustingimuste eesmärk on anda maaomanikele ja investoritele mängureeglid kvartalis ehitamiseks, säilitades selle ajaloolise tööstuspiirkonna piirkonna unikaalsust. Ehitusalas olev 24meetrine kõrguspiirang, 100protsendine täisehitusõigus ja 4meetrine piirangutsoon muinsuskaitsealuse objekti ümber peaks olema julgustavad näitajad kvartali arendamiseks.
Arhitekt Andres Alveri hinnangul on muinsuskaitse kvartali edasisele hoonestamisele piisavalt vastu tulnud. “Kõigil privatiseerimise käigus maha müüdud kvartali kruntidel on 100protsendine ehitusõigus, mis tähendab seda, et võib end realiseerida lõpuni,” märkis ta. Kuigi uus ehitusmaht peab paiknema muinsuskaitsealuste hoonete fassaadidest minimaalselt 4 meetri kaugusel, on arhitekti sõnul selline kaugus piisav, et hooned oleksid vaadeldavad ning et investorid saaks kvartalis toimetada. Samuti on võimalik ehitada kaitsealuste objektide kohale.
7,7 hektari suurune Rotermanni kvartal on krundistatud ning kuulub valdavalt eraomanikele, kelle seast on tuntumad Pro Kapital oma Hobujaama tänava äärsete kruntidega ning Aswega ja NG Investeeringud Mere puiestee äärsete kruntidega. Eravalduste vahel on alles kahe kitsa ribana munitsipaalmaa, mis jääb tulevikus ainult jalakäijate kasutada.
Alver lausus, et kvartali killustatus eri omanike vahel võib takistada piirkonna arengut, kuid samas pole maaomanikel siiski võimalik igas valdkonnas üksi tegutseda. “Parkimise puhul peavad nad omavahel kokku leppima,” lisas ta, viidates võimalusele rajada parkimisvõimalus maa alla või siis maapinnast kõrgemale, nii et see ei takistaks kuidagi jalakäijate liikumist tsoonis.
Tallinna linnaarhitekt Arvo Rikkinen lausus, et arendajad ei peaks pelgema sõna “muinsuskaitse”: “Rotermanni kvartalis on arendajatel küllaga vabadust ja tegutsemisruumi.”
Rikkinengi viitas ainult 4-meetrisele kaitsetsoonile muinsusobjektide ümber. Samuti oleks kvartalis asuvast vanast viljaelevaatorist tuleneva 24-meetrise kõrguspiiri korral sisuliselt võimalik Metropoli hotellile üks korrus peale ehitada, kuid linna siluetti rikkuvaid kõrghooneid samas ehitada pole võimalik. “Praegune dokument seabki üldise raami ja annab pildi sellest, mida Rotermanni kvartalis ei tohi teha,” lisas ta.
