Rubesa kritiseeris tagasi astudes kõiki kolme Balti riiki ning ütles, et kahe riigi peaministrid ei tahtnud temaga lõpus enam probleemidest rääkida

 (199)
Rail Baltica foorum
Baiba RubesaFoto: Tiit Blaat

Kuigi Rail Balticu ühisettevõtte juhi Baiba Rubesa ametisolekuaeg oleks niigi lähinädalail läbi saanud, andis ta täna teada oma ametist lahkumisest. Tagasi astumist selgitaval pressikonverentsil said kõik kolm Balti riiki hulgaliselt kriitikat.

Kella 10 ajal ametist lahkumisest teada andnud Rubesa pressiesindaja Santa Čiževska sõnul andis ta täna sisse lahkumisavalduse kolme Balti riiki ühendava raudteeprojekti ühisettevõtte tegevjuhi kohalt taandumiseks. Rubesa soovis lahkuda päevapealt.

Kella 11.30 ajal tegi kohalt taandunud RB Raili juht pressikonverentsi, millest ta tegi ka Facebookis otseülekande.

Inglisekeelset pressikonverentsi alustas Rubesa teatega, et võtab nüüd juba sõna kui endine RB Raili tegevjuht ja teeb pressikonverentsi oma isikliku võimekuse piires. Ta rõhutas, et hoolimata edust on projektil olnud tagasilööke, juhtides tähelepanu juhtimisprobleemidele ning riikide võimalikele huvide konfliktidele.

Rubesa selgitas, et lahkub kuu aega enne ametlikku ametist lahkumise aega sellepärast, et tahtis juba suvel lahkuda, kuna viivitused olid juba siis niivõrd ilmseks saanud, kuid jäi siis ametisse Läti peaministri soovil. „Minu peamine mure on, et selle projekti tulevik on ohus,” lausus Rubesa.

RB Raili endine juht ütles, et on teinud terve rea soovitusi, kuidas projekti edasist elluviimist saab parandada ning esitas need ettepanekud tänahommikul nii EL-i ametnikele, kolme riigi asjasse puutuvatele ametnikele ja ministritele. Ta tutvustas neid ka pressikonverentsil.

Seotud lood:

Tegi neli ettepanekut

Esimesena juhtis ta tähelepanu rahastuse jätkusuutlikkuse tagamisele, kuna Euroopa Ühisrahastust tuleb 85 protsenti projekti rahastusest. TA tegi ettepaneku, et nõukogusse võiks ka mõni Euroopa Komisjoni ametnik kuuluda, et oleks parem järelevalve raha kulutamise üle.

Rubesa kritiseeris Keskerakonna valitsust Eestis ja majandusministeeriumi. Ta juhtis tähelepanu ühele ametnikule, kes on öelnud tema sõnul, et Eesti ei vaja Rail Balticu projekti.

Teisena märkis Rubesa, et ettevõttel on vaja järelevalvekogu, mille liikmetel ei oleks huvide konflikti. Tänane olukord, kus rahvuslikud aktsionärid peavad tegema otsuseid, ongi tema sõnul tulnud viivitusi projektis, kuna mõeldakse oma rahvuslikele huvidele. „See on üks kurvemaid halbu avaliku sektori juhtimise näiteid,” kurtis Rubesa.

Siinkohal kritiseeris ta Leedu valitsust, kus ta ütles, et peamine omaosalus tuleb eraettevõttelt, mitte riigilt nagu Eestis ja Lätis, mistõttu on neil ilmselgelt oma ärihuvid kõige olulisemad.

Kolmandana juhtis ta tähelepanu, et vaja on mitmeaastast rahastusmudelit, mis tagaks projekti jätkusuutlikkuse, et projekti heaks töötavad inimesed saaks keskenduda projekti elluviimisele, mitte jääda riikide omahuvide vahele.

Siinkohal tõi ta välja, kuidas kolm riiki juhinduvad EL-i eelarveläbirääkimistel oma riiklikest huvidest, mitte ei sea Rail Balticult oma päevakorras piisavalt kõrgele.

Siinkohal tõi ta välja ka kriitika Läti osas, kus see riik on kõigist kolmest kõige suurem mahajääja. Rubesa kritiseeris kohalikku transpordiministeeriumi, kes ei oska piisava kvaliteediga hankeid läbi viia. Ta tõi näiteks Riia bussijaama ning ühe Läti logistikakeskuse.

"See projekt vajab selget poliitilist juhtimist," märkis Rubesa neljanda ettepanekuna. Ta ütles, et on rääkinud kõigi kolme peaministriga hiljuti ja on aru saanud, et ühelgi peaministril pole selgelt ülevaadet sellest, mis projektis tervikuna toimub.

Ka ütles ta, et kaks peaministrit keeldusid temaga sel teemal pikemalt vestlemast. "Arvatavasti sellepärast, et nad juba otsisid uut tegevjuhti," pakkus Rubesa.

Oleks pidanud kuu aja pärast ametist lahkuma

Täna ametist lahkunud Rail Balticu ühisettevõtte juht lõpetas oma ettekande üleskutsega kõigi Balti riikide kodanike poole, et nad tunneks aktiivset huvi selle projekti käekäigu vastu. Ka ütles ta, et igasugused viibimised niivõrd suurtes projektides on loomulik osa.

Läti päritolu Rubesa on juhtinud ühisettevõtet RB Raili alates 2015. aasta oktoobrist. Ettevõtte eesmärgiks on tagada kolme Balti riiki läbiva raudtee ehitus aastaks 2026. Projekti eelarve küündib 6 miljardi euroni ning seda peetakse lähiaja üheks suuremaks Euroopa infrastruktuuriprojektiks.

Loe veel

Kuigi Rubesa ametisolekuaeg oleks läbi saanud selle aasta 28. oktoobril, põhjendab ta tänast tagasiastumist sellega, et tema nägemus läheb niivõrd lahku nõukogu nägemusest, kuidas seda projekti peaks ellu viima ja juhtima.

Arvestades Rubesa hiljutisi ja ka täna Eesti Päevalehes avaldatud sõnavõttu, ei saa öelda, et Rubesa tagasiastumise otsus oleks tulnud kellelegi üllatusena. Jutud tema kohalt lahkumisest käisid juba veebruaris, kui tema vastuolud nõukogu liikmetega avalikuks said.

Toona soovisid tema taandumist Eesti ja Leedu nõukogu liikmed, samas Läti esindaja jäi küsimuses erapooletuks. Juba siis rääkis Rubesa riikide omahuvidest, mis võivad projekti elluviimisele saatuslikuks saada.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare