Saksa gaasiettevõtte E.ON Ruhrgas Internationali juhi Matthias Kohlenbachi ähvardus Eesti oma varanduse „illegaalse eksproprieerimise” eest kohtusse kaevata on üks episood maailma gaasituru ümberjagamise sõjast.

Kohlenbach sobib Gazpromi advokaadiks lausa suurepäraselt. Esiteks on Saksamaa Vene gaasi suurim importija ja Euroopa Liidu juhtriigina suuteline ka väikesele Eestile mõju avaldama. Kehtivas ärimudelis kuulub nn helesinine kütus Gazpromile ning Ruhrgasi heaolu sõltub täielikult venelastest. Teiseks maksis Gazprom Ruhrgasile tseesarliku ligi miljardi euro suuruse honorari. Tegemist on kuldkliendile tehtud gaasihinna soodustuste kogusummaga, mis avaldati alles ligi kuu aega tagasi. Sakslased palusid 1,5 miljardi euro suurust hinnasoodustust.

Kaitseb ärimudelit

Ruhrgas tegutseb keset Tallinna suveleitsakut Gazpromi advokaadina sama mudeli järgi nagu tänavu kevadises Vilniuses. Gazprom, Ruhrgas ja Leedu energeetikaministeerium võtsid Euroopa Liidu nõudmisi järgides maikuus vastu otsuse jagada Leedu gaasikompanii Lietuvos Dujos tegevusalad nii, et gaasimagistraalid ja muu infrastruktuur antakse üle Leedu valitsusele. Gazpromi ja Ruhrgasi kontrollitav Lietuvos Dujos jääb gaasi tarnijaks. Vaatamata sõlmitud kokkuleppele pöördus Gazprom rahvusvahelisse arbitraaži.

Eesti Gaas kinnitab, et gaasitorustike äravõtmine temalt pole vajalik, sest ta on valmis kõigi soovijate kauba ilma takistusi tegemata torusse laskma, sest seadus näeb niimoodi ette. Seni on Eesti äriringkondades valitsenud torustike äravõtmise suhtes üpriski skeptiline hoiak. Tehing muudab infrastruktuuri kasutamise kallimaks, sest uus omanik peab oma investeeringuraha tagasi teenima, mis gaasi hinna alanemisele just kaasa ei aita. Kaheldakse, kas sundtehing üldse suudab uusi gaasitarnijaid turule meelitada.

Hollandi logistikafirma Vopak LNG sõlmis maikuus Eleringi ja Tallinna Sadamaga lepingu LNG terminali rajamiseks Muugale. Firma globaaldirektor Dirk van Slooten ütles sellal Eesti Päevalehele antud intervjuus ühemõtteliselt, et üksnes torustike äravõtmine Gazpromi tütarettevõttelt kannustas teda tehinguga liituma.

Ruhrgas on Rotterdami sadamas Vopaki olulisimaid energiatarnijaid, samuti täidavad Venemaa naftafirmad olulise osa firma terminalide mahutitest. Sellises kontekstis oleks oodanud van Slootenilt hoopis vastupidist avaldust.

Kompromissitu võitlus

Leedu ja Eesti kuuluvad Gazpromi pisiklientide hulka, keda turu analüüsijad paigutavad tulpa pealkirjaga „muud”. Suurfirma kaitseb oma ärimudelit kõikides kaevikutes.

Gazpromi juhte kannustavad firma turupositsiooni nimel järeleandmatult võitlema ülimalt kõnekad finantsmajanduslikud tulemused. Suurettevõtte aktsionärid seisid suvel silmitsi tõsiasjaga, et gaasi eksport Euroopasse ja Sõltumatute Riikide Ühendusse vähenes tänavu esimesel poolaastal 13 protsendi võrra, jäädes alla 90 miljardi kuupmeetri. Tegemist on muret tekitava signaaliga, sest nii madal ekspordi tase saavutati kõige raskemal kriisiaastal 2009.



ASJADE KÄIK

Gazpromi eesmärk nurjus

Eesti taotles endale alles mõned aastad tagasi erandit Euroopa Liidult gaasivõrkude eraldamise direktiivi suhtes. Energiadirektiivi kohaselt ei tohi gaasi omanikul ülekandevõrku olla. Nüüd aga tegi valitsus varasema otsuse suhtes kannapöörde ja riigikogu kinnitas tänavu juunikuus Eesti Gaasilt 2015. aastaks torude äravõtmise seaduse. See käik häirib Eesti Gaasi suuromanikku Gazpromi, kelle eesmärk on valitseda gaasisüsteemi.

Gazprom, kellele praegu kuulub Eesti Gaasis 37,03 protsenti, soovis 1990-ndate lõpul saada nn üle 34 protsendi aktsiatest. Erastamisagentuur oli pannud müüki 11,4-protsendilise paki Eesti Gaasi aktsiaid. Kuna idanaabri keskpank ei soovinud toona majandusraskustes vaevlevalt Venemaalt sularaha väljaviimist, ei andnud ta Gazpromile ostutehinguks luba. Niimoodi sai Erastamisagentuuri poolt müüki pandud aktsiate omanikuks Saksa gaasiettevõte Ruhrgas.



KOMMENTAAR

Toruseadus ei muutu

Kalev Kukk
peaministri nõunik

Ma arvan, et Matthias Kohlenbachi saadetud kiri, mis justkui nõuab seaduse tagantjärele vetostamist, pole sugugi hiljaks jäänud, ehkki riigikogu on seaduse juba vastu võtnud ja president selle ka välja kuulutanud. Ma väga kahtlen, et president võtab initsiatiivi ja palub riigikogul selle teema juurde tagasi tulla. Seadust saab muuta riigikogu. Kohlenbach saab õige varsti peaministri büroo kaudu vastuse, selle sisu ei oska ma praegu kommenteerida.