Rukki kanaliga olid probleemid juba Michali ajal

 (187)
Delfi ja TV3 valimisdebatt
Kristen MichalFoto: Madis Veltman

Grupp hiidlasi, kelle eestkõnelejaks on Reformierakonda kuuluv Peep Lillemägi, nõuavad keskerakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniministri Kadri Simsoni tagasiastumist seoses viimase väidetava suutmatusega teostada Rukki kanalis süvendustöid. Selle valguses tasub meelde tuletada, et veidi üle aasta tagasi tehti samasisulisi etteheiteid toonasele reformierakondlasest minister Kristen Michalile - vabaerakondlaste poolt.

2016. aasta oktoobris saatis Vabaerakonna fraktsiooni Michalile kirja, kus päris aru, miks MKM ja riigile kuuluv laevafirma TS Laevad ei ole suutnud piisavalt kiiresti probleemile reageerida. "Madala veetaseme tõttu on parvlaevauhendus mandri ja Hiiumaa vahel arupärimise esitamise ajaks olnud häiritud mitu nädalat. See on toonud kaasa märkimisväärset kahju Hiiumaa ettevõtjatele ja ebamugavust saare elanikele. Häiritud on olnud ühendus ka Kihnu, Sõru-Triigi, Prangli ja Vormsi liinil," noomiti toona Michalit.

Vabaerakondlased heitsid ministeeriumile ette, et reageeritud on aeglaselt - Kõrgelaiu laeva liiniletoomine võttis mitu nädalat. Samuti oli juba siis Rukki kanali viimasest süvendamisest möödas mitu aastat.

Seotud lood:

Eile koostas grupp hiidlasi pöördumise, milles soovib, et keegi vastutaks riikliku hoolimatuse eest jätta laevatee Rukki kanalis süvendamata, kuigi juba kolm kuud tagasi oli teada, et olukord on kriitiline. "Leiame, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes kolme kuu jooksul on eiranud Hiiumaa valla juhtide pöördumisi laevaühenduse kriitilise olukorra kohta, ei sobi oma ametisse," sõnati hiidlaste initsiatiivgrupi pressiteates.

"Hiidlased paluvad kõikide Eesti inimeste toetust, et teadvustada olukorda, kus riiklik hoolimatus on määranud ühe Eesti piirkonna taandarengule," kutsus initsiatiivgrupi nimel kõnelev reformierakondlane Peep Lillemägi inimesi üles.

Rukki kanali probleemide kronoloogia

Oktoober 2014 - Rukki kanalit süvendati 5,4 meetrini, see läks maksma 168 456 eurot.

Oktoober 2016 - Veeteede Amet teatas, et veetase Rukki kanalis on "ekstreemselt" madal. „Madal veetase on tõesti täiesti ootamatu ja ekstreemne. Viimati oli samaväärne langus viis, mõne hinnangul koguni 20 aastat tagasi. Kujundlikult võiks olukorda võrrelda Islandi vulkaanipurskega 2010. aastal, kus tuhapilve tõttu oli lennuliiklus peatunud. Juhin tähelepanu, et laevaliiklus praegu peatunud ei ole, kuigi ülevedu võtab kauem aega, sest saab kasutada ainult osasid aluseid," ütles ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

Ta märkis, et 2014. aasta mahus tööde tegemist poleks kasu, sest veetase on oluliselt madalam.

Mõni päev hiljem otsustas MKM, et kanalit siiski traalitakse. Tööd läksid maksma 42 000 eurot, nende käigus puhastati kanal kividest ja selle keskele kogunenud pinnasevallist. Kanali sügavus suurenes 20-30 sentimeetriti, maksimaalselt 5,3 meetrini ja minimaalselt 5,2 meetrini. Tööd tehti vedurlaevaga „Kake“, millele oli paigaldatud 6 meetri laiune ja pea 7 tonni kaalunud traal. Lisaks eemaldati tuukritööde käigus kanalist ka suuremaid kive, mis traalimisega kanali põhjast välja tulid. Seejärel siluti kanali põhi veelkord traaliga üle.

Faktile, et toona teostati traalimine, mitte süvendamine, juhtis täna end kaitstes tähelepanu ka Kadri Simson. "Nimelt tuleb algatatud petitsiooni eestvedajal reformierakondlasel Peep Lillemägil nõudvalt otsa vaadata eelmisele majandusministrile Kristen Michalile, kes otsustas 2016. aastal viia Rukki kanalis ellu traalimistöid ja loobus tavapärastest süvendustöödest," ütles minister.

Loe veel

Veebruar 2018 - MKM teatas, et tellib suve teise poolde taas kanali süvendustööd ja valmistub hanke väljakuulutamiseks. Pressiteates märgiti, et traalimine ei ole andnud soovitud tulemust ja saavutatud sügavus ei püsi, sest hoovused kannavad kanalisse setet.

Selleks aastaks plaanitud süvendus- ja hooldustööde käigus on eesmärk saavutada kanali minimaalne sügavus 5,2 meetrit, mis tagaks parvlaevaliikluse mandri ja Hiiumaa vahel ka madala veetaseme korral tagaks. Sügavused on arvestatud uue kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli alusel.

Riik plaanib süvendustöid Rukki kanalis teha regulaarselt, esialgsel hinnangul on vajadus korrata töid iga kahe aasta tagant.

Märts 2018 - Veeteede amet taotles keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusloa pikema aja peale, et seda ei peaks Rukki kanali süvendustöödeks iga kord uuesti nõutama. Priit Põiklik märkis, et kanali sügavus saab mõõta enamasti ainult perioodil aprill-november ehk suvisel navigatsioonihooajal, kuigi mullu tehti seda ka detsembris.

Erikasutusloa eelnõu väljastati 4. märtsil ja selle avalik väljapanek pidi kestma kaks nädalat - seega peaks luba Veeteede ametil praeguseks juba käes olema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare