Seetõttu oli oktoobris tavalisest suurem kaubandusdefitsiit ning novembris suisa väike ülejääk, kuid keskmiselt tasanduvad need aasta keskmise taseme juurde ning fundamentaalselt kaubandusdefitsiidi osas midagi muutunud ei ole. Kaubandusbilansi pisikene ülejääk novembris jääb ajutiseks.

Küll aga on näha muutust ekspordimahtudes aasta lõpul. Kuni sügiseni sai rääkida ekspordimahtude paigalseisust, alates septembrist on toimunud teatav nihe ülespoole, mis on osutunud püsivamaks kui lihtsalt ühekordne võnge. Aasta lõpu ekspordimahud on kõrgemal nii aasta alguse mahtudest kui ka eelmise aasta tasemetest. Detsembris näeme ilmselt veelgi priskemat ekspordikasvu, seda juba eelmise aasta detsembri madalseisu tõttu.

Positiivse asjaoluna võib lisada, et mitte üheski kaubagrupi ekspordis ei ole terve 2012. aasta jooksul langust toimunud. Enamus kaupade eksport on püsinud stabiilselt samal tasemel. Lisaks on mõned harud, kus on aasta lõpukuudel toimunud suurenemine – keemia, valmistoidukaubad ning elektroonikaseadmed.

Ekspordi 9%-line suurenemine novembris on väga hea näitaja, eriti pidades silmas välisturgude olukorda. Nii Rootsi kui ka Soome majandus olid neljandas kvartalis jätkuvalt väga nõrgad. Rootsi majandus on üha enam mõjutatud Saksamaa majanduse aeglustumisest ning 2012. aasta neljandas kvartalis Rootsi majandus ilmselt langes. Kuigi lühiajalised indikaatorid Rootsi kohta on jätkuvalt allapoole, ootame sentimendi vaikset paranemist 2013. aasta alguses.

Soome majandus oli kolmandas kvartalis languses ning neljandas kvartalis on erinevad näitajad jätkuvalt halvenenud. Kooskõlas selle pildiga, on eksport Soome ka vähenenud novembris 8%. Seevastu eksport Rootsi suurenes tervelt 78%, seotud loomulikult elektroonikasektori ekspordiga. Aga ka Venemaale suureneb eksport jätkuvalt hästi, novembris 13%.

Välisturistide sissevool peatunud

Välisturgude nõrk olukord kajastub ka turistide ja majutuse statistikas. Kuna majandusolukord pole soomlastel ja rootslastel kiita, ei mõtle nad enam nii palju ringireisimise peale.

Seega, kui kaupade ekspordis läheb Eestil suhteliselt hästi, siis teenuste ekspordis veidi kehvemini. Välisturistide külaskäigud Eestisse ei suurene enam endisel sammul. Novembris kasvas välisturistide arv 3%, sarnaselt viimasele poolele aastale. Terves 2012. a teises pooles on välisturistide sissevoolu kasv olnud väga nõrk. See-eest on aga siseturism aastal viimases kvartalis hakanud elavnema.

Novembris oli siseturiste 12% rohkem kui aasta tagasi. Seega toetab ka turismisektorit hetkel rohkem sisenõudlus. Eesti elanikud on hakanud rohkem omal maal ringi rändama ning majutuskohtades peatuma, mis annab tunnistust sissetulekute kasvust.

Välisturistide sissevoolu suuremise pidurdumine tõmbab veidi pidurit ka jaekaubandusele ja muidugi teistele turismiga seotud valdkondadele, nagu transport, majutus, väljas söömine ning teenuste eksport.

Inflatsioonisurved taandunud

Detsembris tarbijahinnad veidi langesid (-0,1%), mis alandas aastast inflatsioonimäära 3,5%le. Hinnad alanesid pooltes kaubagruppides ning ülejäänutes muutusid väga vähe. Tarbimisentusiasmi turgutamiseks on see kahtlemata soodne. Inflatsiooni pidurdumine suurendab tarbijate reaalsissetulekuid, mis võimaldab tarbimist suurendada, ning parandab tarbijate kindlustunnet. Detsembris oligi näha päris märgatavat tõusu tarbijate kindlustundes.

2012. aasta hinnatõus kokku oli seega 3,9%, mis vastas täpselt meie prognoositule. Sisemaiseid hinnasurveid sel aastal kuigi palju ei olnud, hinnatõusud johtusid välismaistest ning administratiivsetest hinnatõusudest. Üle poole hindade tõusust tõi kaasa elektri ja soojuse kallinemine.

2013. aastal taltub oodatavalt välismaalt imporditav inflatsioon ning jääb väga tagasihoidlikuks. Seevastu võtab ohjad enda kätte sisemaine inflatsioon.

Tegemist on SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe nädalakommentaariga.