Ruta Arumäe: Vene-Ukraina kriis on seni enim mõjutanud kindlustunnet
„Põhiliselt on kriis mõjutanud kindlustunnet ja mitte ainult Eestis, vaid ka Leedus ja Saksamaal. Euroopas on majanduse üldine kindlustunne languses,“ lisas ta.
See on seotud kartusega uue majanduskorra ees ja vähenevate tootmismahtudega Venemaal. Arumäe sõnul ei tasuks kindlustunde mõju majandusele alahinnata. Ta tõi näite, et on ise jätnud ära lennureisi, mille marsruut kulgeb üle Ukraina.
Arumäe selgitusel mängitakse turud praegu globaalselt ümber, kaubavood Venemaale vähenevad, kuid kusagil mujal tekib neid juurde. Venemaa püüab sidemeid luua Brasiilia ja Hiinaga, sama püüab teha Euroopa Liit. „Iga kriis tähendab alati uusi võimalusi, need tekivad kusagil mujal,“ lausus majandusanalüütik.
„Kui sanktsioonide mõjusid Euroopale vaadata, siis meid otseselt mõjutavad kõige rohkem toiduainete impordipiirangud,“ märkis Arumäe. Teised sektorid pole tema sõnul tootmise mõttes pihta saanud. Küll ekspordivad ka väiksemad sektorid nagu tekstiil päris palju Venemaale, kuid selle languse mõju arvuliselt SKP-le väga suur ei tule.
Samas on Venemaa juba kehtestanud gaasiekspordi piirangud, mõnevõrra Poolale, tarned on vähenenud Ukrainasse, mistõttu tekib Ukrainal talvel raskusi, samuti Euroopa Liidule, et Euroopa ei saaks gaasi tagasi Ukrainale müüa.
„See on üks koht, mis hakkab mõju avaldama ning gaasi hind hakkab vaikselt üles minema. Praegu pole kasv mõjutanud ühtegi energia hinda, nafta hind on pigem kukkunud. Kuid kui tarnekatkestused energias tulevad, siis on see oht olemas, et energia hinnad lähevad üles ning see mõjub majandusele kindlasti väga rängalt,“ rääkis majandusanalüütik.
