SA VEB: perspektiivid vara tekkeks on praktiliselt olematud
Arauande järgi on Välismajanduspanga teadete kohaselt Vene poole seisukohaks olnud, et Välismajanduspangas 1992. aastal külmutatud kontode võimalikku lahtikülmutamist ollakse valmis otsustama alles peale endise NSVL-i sise- ja välisvõla jagamise printsiipides kokku leppimist, mida omakorda peetakse Venemaa ja Eesti valitsustevaheliste läbirääkimiste küsimuseks.
Eesti ei ole kunagi tunnistanud kohustust osaleda endise NSVL-i välisvõla tasumises. Samuti on Välismajanduspank teatanud, et Vene Föderatsioon on tunnistanud õigusjärglust endise Nõukogude Liidu kohustuste suhtes siseriikliku valuutavõla osas üksnes Vene juriidiliste isikute ees ning on võtnud vastu otsused selle iseseisvaks reguleerimiseks Venemaa poolt, seisab aruandes.
Selle järgi puuduvad sihtasutusel VEB varad ja bilansiväliselt on kajastatud juriidiliste ja füüsiliste isikute nõudeõigus Välismajanduspanga vastu registri mõistes. VEB-il puuduvad töötajad, SA ei ole juhatuse ega nõukogu liikmetele tasusid maksnud. Samuti puudub VEB-il majandustegevus.
Aruande põhjal on VEB jätkanud Riikliku VEB Fondi moodustamisel loodud VEB Fondi sertifikaatide registri pidamise funktsiooni ning üksnes registripidamise funktsiooni täitmiseks ei ole otstarbekas ega põhjendatud sihtasutuse edasitegutsemine juriidilise isiku vormis. Kuna sihtasutuse VEB vara on eesmärgi saavutamiseks ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline, otsustas sihtasutuse nõukogu tänavu 24. märtsil lõpetada VEB-i tegevuse. Sihtasutuse VEB likvideerijaks nimetati Rein Järvelill.
Arvamuse avaldamisest loobumise alusena on audiitor aruandes märkinud, et vastavalt juhatuse hinnangule puuduvad sihtasutusel varad ja kohustused.
"Bilansiväliselt on kajastatud Välismajanduspangas külmutatud nostro kontode ja Riikliku VEB fondi sertifikaatide bilansiväline arvestus. Endises Välismajanduspangas külmutatud kontodega seotud nõuete ja Riikliku VEB Fondi sertifikaatide väljastamisega tekkinud kohustuste kajastamisele või mitte kajastamisele sihtasutuse bilansis ei ole me leidnud piisavat ja üheselt tõlgendatavat tõendusmaterjali. Samuti ei ole meile esitatud kolmandate osapoolte kinnitust aastaaruande lisades esitatud bilansiväliste nõuete ja kohustuste osas," kirjutas audiitor.
Tänavu juuni alguseks sõlmisid VEB Fondi sertifikaatide registri pidamisega tegelev sihtasutus VEB ja selle likvideerimise vaidlustanud üheksa ettevõtet halduskohtus kompromissi, mille kohaselt võib sihtasutuse likvideerimine edasi minna. Sihtasutuse likvideerimise vaidlustasid Akke AS, Tartu Lihakombinaat AS, A.O. Imbi AS, Saare Kalur AS, Pärnu Kalur Holding AS, Baltic Computer Systems AS, Volta AS, Belesta OÜ ja Kommunaar OÜ.
VEB-i likvideerija Järvelill on öelnud BNS-ile, et kompromissiga peatatakse sihtasutuse registrist kustutamine vähemalt 1. novembrini ja likvideerimise vaidlustanud ettevõtted võtavad oma avaldused tagasi. Sihtasutuse likvideerimismenetlus ei oleks Järvelille sõnul lõppenud enne sügist.
Lisaks on kompromissis tingimuslik punkt, mille mõte on anda kaebajatele kindlus, et sihtasutust VEB ei kanta registrist välja, kui see peaks kuidagi takistama nende nõuete täitmist. Kompromissi tingimuses nimetatud nõuded on seotud varasema kohtuotsusega, mis puudutab VEB Fondi sertifikaatidega seotud nõudeid.
Tänavu 1. veebruaril jättis riigikohus menetlusse võtmata valitsuse, sihtasutuse VEB ja Eesti Panga kassatsioonkaebused Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, millega kohustati riiki lahendama VEB Fondi sertifikaatide hüvitamise küsimus. Ringkonnakohus leidis, et VEB Fondi sertifikaate puudutav regulatsioon on pikaajaliselt olnud sisutu. Ringkonnakohus tegi riigile ettekirjutuse otsustada sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus üheksa kuu jooksul. Ringkonnakohtu mullu oktoobris tehtud otsus jõustus tänavu 1. veebruaril.
Kohtuotsuse täitmisega tegelev rahandusministeerium on teatanud, et ministeeriumi hinnangul tuleb muude lahenduste kõrval kaaluda VEB Fondi sertifikaatide rahalist hüvitamist.
Tänavu maist pärineb info, et sihtasutuse VEB likvideerimismenetluse käigus esitasid nõuded tähtajaks kokku 19 sertifikaadi omanikku, kelle põhinõuete summa on kokku 12,8 miljonit eurot.
Ettevõtjad on kohtutes püüdnud Nõukogude Liidu Välismajanduspanka (Vnešekonombank, VEB) jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat. Mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist külmutas Vene parlament kahe Eesti panga kontod Välismajanduspangas. Kinni jäi umbes 800 miljoni krooni väärtuses valuutat, mille Eesti ettevõtted olid ekspordiga teeninud. Aasta pärast raha külmutamist moodustas riigikogu Eesti Panga juures VEB Fondi, mis koondas ettevõtete nõuded.
