Saamatus vallas suurem prügiarve
Eesti Õigusbüroo OÜ sai hiljuti maha oma nõuandetelefonile tulnud kaebustest ajendatud Eesti omavalitsusi puudutava prügiuuringuga, mille tulemused panevad nii mõnegi valla ja linna elanikud oma võimuesindajaid kiruma. Kui mõnes kohas maksavad inimesed oma prügikonteineri tühjendamise eest vaid veidi üle paarikümne krooni, siis naabruses võib see summa olla isegi kuni viis korda suurem.
Õigusbüroo analüüsis üle Eesti, mil moel on omavalitsustes jäätmevedu korraldatud või siis korraldamata. Teatavasti on juba alates 2005. aasta jaanuarist nn korraldatud jäätmeveo rakendamine kõikides omavalitsustes kohustuslik. Ehk siis selle süsteemi kohaselt peaks iga vald korraldama enda territooriumil prügivedaja leidmiseks vastava konkursi, mille käigus peaks sõelale jääma kõige madalamat veohinda pakkuv ettevõte.
Koostöö aitaks
Analüüsist ilmnes, et kuigi seaduse jõustumisest on möödas juba ligi neli aastat, pole 56 omavalitsust selle kohustuse täitmisega hakkama saanud. Uuringu käigus tehtud hinnavõrdlus näitas selgelt, et just nende valdade elanikud peavad võrreldes teistega kirvehinda maksma.
Konkreetsed näited räägivad siinkohal enda eest. Kõrvutades näiteks Viljandit, kus jäätmevedu on korraldatud, ja Pärnut, kus jäätmevedu korraldamata, on prügiveo hindades 4,5-kordne vahe. Kui Viljandis tuleb eramu omanikul vähemalt kord kuus oma 140-liitrise prügikonteineri tühjendamise eest välja käia 22 krooni, siis Pärnus tuleb sama asja eest kukrut kergendada koguni 99 krooni ja 15 sendi jagu.
Kõige õnnetumas seisus on aga Läänemaal asuva Ridala valla elanikud. Sealgi pole vallaametnikud korraldatud jäätmeveo rakendamisega hakkama saanud ning selle tegematajätmise eest tuleb kohalikel prügikonteineri tühjendamise eest välja käia 115 krooni kuus. Aastas aga koguni 1380 krooni.
Prügiveo hind sõltub enamasti sellest, kas tegu on linna või hajaasustusalaga, kus transpordikulud on suuremad. Valdades ja linnades, kus odavaimat teenust pakkuv prügifirma on leidmata, tuleb inimestel oma jäätmetest lahti saamiseks rasvast letihinda maksta.
Eesti Õigusbüroo OÜ peajurist Tõnu Tuppits tõi välja, et kui osalt on vallad-linnad takerdunud kas oskamatuse või jäätmeveokonkurssidega kaasnenud kohtuvaidluste taha, siis sageli taandub asi ka omavalitsuste suutmatusele ja tahtmatusele koostööd teha.
„Sisuliselt istub iga vald oma mätta otsas: kus on võimul Rahvaliit, kus Reformierakond ja kus Keskerakond. Isegi kui neile üksteise näod meeldivad, siis nimi mitte. Ehk siis levibki selline suhtumine, et ise ei oska ja koostööd ka teha ei taha,” tähendas Tuppits. „Ja inimesed ei oska selle peale tullagi, et omavalitsustelt nõuda, et äkki teeks nüüd midagi ka meie heaks.”
Positiivse näitena koostöö kohta tõi Tuppits välja 28 valla poolt oma jäätmemajanduse korraldamiseks loodud Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse.
Sakus segab kohtuvaidlus
•• Saku vallas, kus korraldatud jäätmevedu on senini rakendamata, tegelevad prügiveoga Ragn-Sells AS, AS Veolia Keskkonnateenused ja Prügivedu Tallinn OÜ.
•• Jäätmeveokonkursi korraldas vald juba 2007. aastal ja siis jäi sõelale odavaimat veohinda pakkunud Prügivedu Tallinn OÜ. Ent üks konkursil osaleja vaidlustas selle otsuse kohe kohtus.
•• Saku valla keskkonnakaitseinspektor Anastassia Turlova nentis, et kui algul pidi korraldatud jäätmevedu rakenduma eelmise aasta algusest, siis kohtumenetluse tõttu on selle rakendumine edasi lükkunud.
•• Kui odavaima prügiveoteenuse pakkuja lõpuks paika saab, peaks Turlova kinnitusel see igal juhul elanike jäätmeveokulusid vähendama. Kui kohtuvaidlus leiab lahenduse enne riigikohut, võib oodata prügihindade sulamist järgmise aasta algusest.
•• Tõnu Tuppits Eesti Õigusbüroost märkis, et korraldatud jäätmeveo rakendamisest mööda hiilimine on üks põhjusi, miks nii mõnedki „Teeme ära!” käigus puhastatud paigad upuvad jälle sodisse.
