Arvutustes oli arvestatud hankedokumentide trükkimiseks, allkirjastamiseks, kopeerimiseks ning tõendite väljastamiseks, paberite transportimiseks jms kulunud aega.

„Arvestades riigi tellitud mastaapseid e-projekte, nagu e-valimised, e-maksuamet, e-valitsus, äriregistri ettevõtteportaal või digilugu on praeguse seisuga Eestis riigi poolel efektiisust tõstvat innovatsiooni rohkem kui erasektoris,” leiab Saar.

„Kui arvestada kui palju töötunde kulub bürootöötajatel riigihanke kooskõlastuseks vajalike allkirjade saamiseks erinevate ametite läbi käimiseks, on võit juba märkimisväärne. Riigihanked on aga ainult üks väike osa kogu paberivaba avaliku sektori võimalikust positiivsest mõjust.”

Eesti riik on võtnud eesmärgiks muuta avaliku sektori sisene asjaajamine paberivabaks 2011. aastaks.