Saaremaa Laevakompanii vastulause Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud artiklitele
Saaremaa Laevakompanii soovib avaldada 11.-16. septembrini Eesti Päevalehes ja Delfis avaldatud praamihanget puudutavate erinevate artiklite kohta vastulause.
Laevakompanii meediasuhtlust konsulteeriva Meediaportaal OÜ osanik Peeter Kruusvall saatis Ärilehele SLK järgmised seisukohad:
1. 16. septembril 2014 avaldati Eesti Päevalehes ja Delfi uudisteportaalis artikkel „SLK osaleb parvlaevahankel „täiendavate märkustega“, mis sisaldab mitmeid valesid väiteid.
1.1. Artiklis kirjutasite: „Veelgi enam, Rihvk tunnistab, et vastavalt hanketingimustele esitasid nad pakkumuse, mille kohaselt lisandub pärast 2016. aastat mandri ja saarte vahelisse laevaliiklusesse neljas, uus laev, kuid tegelikult ei saagi nad seda lubada! “
Esitatud väide ei vasta tõele.
AS Saaremaa Laevakompanii 15. septembril ilmunud pressiteates avaldas SLK juhatuse esimees Tõnis Rihvk, et Väinamere Liinid OÜ esitas pakkumuse, mille kohaselt lisandub pärast 2016. aastat mandri ja saarte vahelisse laevaliiklusesse neljas, uus laev. Väinamere Liinid OÜ saab lubada, et pärast 2016.aastat lisandub uus laev. Lubada ei saa, et laev lisandub täpselt 1.oktoobriks 2016, sest laevaehituslepinguid ei ole veel sõlmitud ning seetõttu ei saa laevaehitajad anda ka mingisuguseid kuupäevalisi valmimislubadusi. SLK on ka ministeeriumile edastatud kirjas sellele tähelepanu juhtinud.
1.2. Artiklis väitsite: „Igatpidi on ministeerium lõhkise küna ees. Niipalju kui Rihvki vastustest välja lugeda võis, mängitaksegi sellele, et hange läbi kukuks. Siis saab valdkonna ainuvalitseja nõuda oma tingimuste täitmist. Selleks hetkeks on aega nii vähe, et laevaühenduse säilimiseks dikteeribki Leedo omale sobiva lepingu tegemist.“
Esitatud väide ei vasta tõele.
AS Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk ei ole otseselt ega kaudselt andnud vastuseid, mille kohaselt SLK soovib hanke läbikukkumist. Kui SLK soov oleks olnud hanke läbikukkumine, oleks piisanud lihtsalt hankepakkumise mitteesitamisest. SLK sooviks oli ja on esitada põhjalik ja koostööd võimaldav hankepakkumine.
2. 13. septembril 2014 avaldasite artikli „Graafik: Kuidas jaguneb puukfirmade vahel 16 miljonit ehk kelle tasku läheb riiklik praamidotatsioon?“. Artikkel sisaldab olulisi faktivigasid ja kontrollimata informatsiooni.
2.1. Pealkiri - „Kuidas jaguneb puukfirmade vahel 16 miljonit ehk kelle tasku läheb riiklik praamidotatsioon?“ – on ebaõige ja eksitav.
Termini „dotatsioon“ kasutamine on vale. Riik ei doteeri parvlaevaühendust, vaid tellib teatud hulga reise operaatorilt. Seega on tegemist riikliku tellimusega, mitte dotatsiooniga.
Teie nimetatud numbriline fakt – 16 miljonit – on ebatäpne, mistõttu on ajakirjanik avaldanud avalikkusele ebaõiget informatsiooni. Riiklik raha ei lähe praamiomanike ega operaatorite taskusse, vaid need on kulud parvlaevaliikluse töökorras hoidmiseks ja teenuse pakkumiseks.
Ca 50% nimetatud summast kulub finantskohustuste ehk laenude tasumiseks. 2008-2009 aastal investeerisid Saksa investorid, pangad ja pensionifondid Eesti parvlaevadesse, sest Eesti riigil ei olnud investeerimissoovi ja tahet. Tänu sellele on kõik parvlaeva teenuse kasutajad saanud sõita saarte ja mandri vahel kvaliteetsete ja praktiliselt muutumatute piletihindadega juba aastaid ning SLK on alates 2010. aastast hoidnud igal aastal uute parvlaevadega kokku üle 3 miljoni euro riigi raha.
Ülejäänud 50% nimetatud summast kulub igapäevasteks tegevuskuludeks: sh 200 töötaja palgad ja maksud, kindlustused, laevade remont ja hooldus, varuosad ja tekivarustus, õlid ja määrdeained jne. Lisaks on SLK omanik viimastel aastatel oluliselt ettevõttesse investeerinud ka omavahendeid, et katta igapäevasest majandustegevusest tekkinud kahjumit ning tagada stabiilne ja kvaliteetne parvlaevaühendus mandri ja suursaarte vahel.
3. 11. septembril avaldasite te artikli „Parvlaevaomanikud hakkasid riigile muskleid näitama“, milles esitatud andmed on valed ja ekslikud.
3.1. Artiklis väitsite: „Ka siis oli tüli peategelane AS Saaremaa Laevakompanii (SLK) eesotsas selle omaniku Vjatšeslav Leedoga, kes igal võimalikul juhul Atoneni plaani maha tegi, samal ajal soovides riigi makstavate dotatsioonide kahekordset suurendamist.“
Esitatud väide on vale ja eksitav. SLK ega Vjatšeslav Leedo ei ole kunagi rääkinud soovist riigi makstavaid dotatsioone kahekordistada. Vastupidi – SLK on järjekindlalt rääkinud, et riigipoolsed toetused võiksid minna otse reisijatele ning operaatorile makstavaid summasid võib selle võrra vähendada. Seetõttu sai 2004. aastal juttu olla vaid riigipoolse tellimuse mahu kasvust.
3.2. Artiklis kirjutasite: „Kuigi Rihvk ei olnud nõus eile Ärilehega sel teemal suhtlema, võib pidada ministrile saadetud kirja hoiatuseks, et just sellise sammu astumiseks ollakse valmis. Muutke tingimusi või muidu…“
SLK saadetud kiri Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ei olnud hoiatav ega ähvardav, vaid juhtis tähelepanu riskidele, mis olid võrdsed kõigil hankes osaleda soovinud osapooltele. SLK ei ole kasutanud väiteid, mille te olete Saaremaa Laevakompaniile omistanud.
3.3. Artiklis kirjutasite: „Teiseks ei meeldi laevaoperaatorile see, et riik jätab endale võimaluse kümne aasta pärast laevad ära osta.“
Esitatud väide ei vasta tõele. SLK on valmis reisiparvlaevad lepingu lõppedes põhimõtteliselt riigile võõrandama, aga müühitehing peab lähtuma rahvusvahelisest praktikast, seadustest ja heast tavast. Sellekohase selgituse edastas SLK oma kirjas ka ministeeriumile.
3.4. Artiklis kirjutasite: „Riik peab oluliseks, et uuel lepinguperioodil oleks tagatud ühistransporditoetuse kasutamisel läbipaistvus ja kontrollitavus,” viitas Kaabel asjaolule, et praegune operaatoriga sõlmitud leping on äärmiselt hägune ja see läbib mitu „vahendajat”, kelle tõttu muutub suur osa riigidotatsioonist ärimeeste kopsakaks kasumiks (vt graafikult).“
Esitatud väide ja hinnang on vale. Seni kehtiv leping on selge ja läbipaistev. SLK esitab igakuiselt MKM-ile tegevusaruande. SLK-d on kontrollinud mitmed auditid, Maksu-ja tolliamet jt. SLK raamatupidamine vastab rahvusvahelistele nõuetele (IRS).
