Saaremaa põhjakaldale rajatud süvasadam on kujukas näide buumiaegsest uljameelsusest – raha oli laialt ja nii nähtigi sadamas suurt Lääne-Eesti majandusliku edu mootorit. Neli aastat on möödunud, buum läbi ja sadam ootab tegevusetult turiste.

Sadama ülevaataja Jüri Grišin ärritub natuke, kui pärida talt varjusurmas oleva sadama mõttekuse järele. „Ega ei saanudki loota ju, et kohe hakkab siia sadamasse suurel hulgal laevu tulema – ikka tasapisi,” lausub Grišin, kuid tunnistab seejärel ka ise, et tänavu sadamas randuvad kaks laeva on natuke vähe. „Masu on ju kõikjal, kuid järgmisel aastal on jälle kuus.”

Päikesepaistes sillerdavas vees veedavad aega ainult piirivalvekaater Maru ning kümned luiged ja pardid. Suur ristluslaev ei tule tiivuliste töid ja tegemisi segama enne 26. juunit. Vahel harva eksivad siia soomlaste jahid ning Saaremaa koolide ekskursandid.

Ainult allveelaev aitaks

2006. aastal Mustjala valda ehitatud sadamast kiviviske kaugusel asub Tagaranna küla – ilus koht puhkajale ja turistile, kus on suvekodu hankinud nii mitmedki tuntud kultuuriinimesed. Isegi kultuuriminister Laine Jänes olla üht müügis olevat suvilat kaemas käinud, teavad kohalikud rääkida. Aga sadamast ei oska kohalikud arvata ei musta ega valget. „Noh, tee ehitati meile vähemalt korralik, enne olid seal ikka sellised vaod,” näitab 77-aastane Talmat Allvee kätega vahemaad, millesse mahuks õllepudel püsti seisma. „Meil siin ei olnudki väga lootusi, kuid Mustjala elanikele lubati ju töökohti, neid aga ei tulnudki.”

Ühe võimalusena näevad nii Grišin kui ka külamehed, et äkki aitaks kaubaveod sadamat elavdada, ning selleks on ka sadama omanik Tallinna Sadam keskkonnaministeeriumile avalduse esitanud. „Kui Roomassaare oli talvel neli kuud kinni külmunud, siis meie oleksime siin ju saanud talv otsa uhada,” mainib Grišin. „Eks me siit Saaremaa puitu ikka saaksime vedada.”

50 eluaastaga küla noorima püsielaniku tiitlit kandva Veljo Tarvise sõnul ei pruugi aga ka see sadamale suurt kasumit tuua. „Sadam ongi sellisena ehitatud, et kasu ta ei too. Ainus variant on see, kui tuumaallveelaevad siia tuuakse ja nendelt renti võtma hakkame,” lausub oma elu kõik 50 aastat Tagarannas elanud Tarvis naeru saatel. „Vahel on ka turiste nähtud, aga sel aastal tuleb neid nii vähe.”

Turiste idülliline kaluriküla pahatihti ei huvitagi. Enamasti paigutatakse nad sadamas bussidesse ja toimetatakse Kuressaarde. Ka vallakeskuse Mustjala poemüüjate sõnul ei kipu turistid oma raha külapoodi jätma ning üldse olevat neid näha haruharva.

Tagaranna rahus ja vaikuses leidub siiski elanikke, kellele turistide ja muidu võõraste ilmumine pakub tõelist rõõmupidu – need on küla koerad. „Timmu on neil kohe bussil vastas ning tahab nendega mängida,” tutvustab külavanem Taivo Lõugas küla koerte pesamuna, kes ei lase ka ajakirjanikel ilma palli, kive ja toigast viskamata mööduda. Sama innukad on teised koerad: kui külas elab pidevalt seitse inimest, siis on iga uus võimalik mängukaaslane kuldaväärt leid.

Talmat Allvee leiab siiski veel ühe uskumatu üksikasja, mida sadamata Tagarannas ilmselt ei kohtaks. „Meil käis siin küla vahel neeger,” kirjeldab elukogenud endine kalaautojuht särasilmil kohtumist Prantsusmaa sõjalaeva madrusega. „Huvitav vaadata kohe, ta on ikka täiesti teine mees.”

Sadam maksis 175 miljonit krooni

•• Saaremaa süvasadam avati pidulikult 2006. aasta suvel. Raha kulus sadama ehitamiseks 135 miljonit krooni, sellele lisandus kohaliku tee ehitamine 40 miljoni krooni eest. Tallinna Sadam lootis investeeringu esialgu tagasi teenida 35 aastaga, järgmistel aastatel tõusis see 40 aastani.

•• Esialgu ennustati sadamasse 11 ristluslaeva aastas, kuid juba teisel tegutsemisaastal randus neist vaid seitse, tänavu aga kõigest kaks. Tuleval aastal on oodata kuut ristluslaeva.