Kui hetke moodsaimad Eesti kalakasvandused peavad teatud aja järel kasutatava vee ümber vahetama – kalasööt ja kalasõnnik lihtsalt reostavad selle –, siis Saaremaale tulevas kasvanduses peab vesi ringlema peaaegu igavesti. Keerulised puhastusseadmed, pumbad ja hapniku lisamise masinad teevad ehituse kallimaks. Võit tuleb aga kiiremast käibest.
Taanis on seda tüüpi kalafarme juba aastaid kasutatud. Eesti oma on aga ainulaadne selle poolest, et tegu on esimesega, kus eesmärgiks suuremate forellide kasvatamine.