Säästa rahulikuma homse nimel 15% sissetulekust kuus
Rahahulgaks, mis lubaks säilitada väljakujunenud elustiili ka pensionieas, peetakse traditsiooniliselt sellist, mis võimaldaks pensionil olles kulutada regulaarselt umbes 75% viimasest sissetulekust (nn asendusmäär).
See tähendab, et kui igakuine harjumuspärane sissetulek on 1000 eurot, siis peaks pensionieas olema käepärast 750 eurot kuus. Prognooside kohaselt pakuvad teine ja esimene sammas koos asendusmääraks umbes 40%, seega meie näites ca 400 eurot.
Kui puudujääv osa kaetakse elu jooksul edukaks osutunud äriprojektide või muude suuremahuliste investeeringute najal kasvanud säästudest, pole muidugi vaja seda teemat tõstatada.
Paraku on selline võimekus siiski pigem erand. Seega saab meist valdava osa jaoks lahenduseks:
regulaarne säästmine ning nende säästude investeerimine,
oma pensioniea teadlik edasilükkamine,kahe nimetatu kombinatsioon.
Näite juurde naastes võime arvestada, et keskmiselt on inimene pensionil 18 aastat. See tähendab, et igakuise täiendava 350 euro kasutamiseks pensionieas tuleks säästa kokku umbes 60 tuhat eurot.
Selle märkimisväärse summa kokkusaamisse aitavad panustada nii regulaarselt säästetav rahasumma kui ka aeg, mille jooksul sääste kogutakse. Oluline on ka tootlus, millega sääste investeeritakse (sh perioodil, mille jooksul on need juba kasutusel).
Arvestades, et realistlikuks peetakse oma sissetulekust keskmiselt 15 protsendi säästmist, võib 150 euro kaupa kogudes eelmainitud summani jõuda vaid juhul, kui raha kogutakse rohkem kui paarikümne aasta vältel. Sedagi arvestusega, et säästetud vara investeeritakse keskmiselt (vähemalt) 3% tootluse juures.
N-ö sukasäärde kogudes, ilma investeeringult tootlust teenimata, tuleks sama summa kokkusaamiseks vähemalt aastakümne jagu pikemalt raha koguda.
Selge on, et need näitlikud arvutused ei anna kaugeltki kõigile sobivat retsepti vajaliku ja ühtlasi realistliku rahalise eesmärgi püstitamiseks. Vajalik on personaalne analüüs.
Kui palju nimelt enda pensioniks tagavararaha koguda? Mida teha, kui vajaliku summa säästmine tundub üle jõu käivat? Või kui kogumiseks jäänud aeg on kaugelt lühem kui paarkümmend aastat? Kuidas saada kasu võimalikest maksusoodustustest?
Millist investeerimisriski sääste investeerides lubada? Kuidas jõuda konkreetse investeeringuni? Just nende küsimustega tuleb pensioniks vajalikke finantse planeerides eelkõige rinda pista.
Kes küsimustele vastuseid otsib, see neid ka leiab. Abistavat ja mõtlemisainet pakkuvat infot on palju, sealhulgas internetis. Kindlasti tasub kasutada võimalust arutada oma pensioni rahaasju asjatundliku nõustajaga. Ühe või vajadusel ka mitmega.
