“Kui saastetasu nii palju tõuseb, seab see küsimuse alla põlevkiviõli tootmise üldse,” ütles Kiviõli Keemiatööstuse omanik Toomas Tamm.

Kahe aasta eest vastu võetud seaduse järgi tõuseb uue aasta alguses põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi ladestamise tasu nii või teisiti 15,65 kroonini tonnilt. Kui ka korrutada prügila euronõuetele mittevastavuse koefitsiendiga, tuleb tasumäära suuruseks 78,25 krooni praeguse 13,75 asemel. “See on ka meie ellujäämise piir,” ütles Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnakaitse peaspetsialist Kersti Salulaid.


Kavandatav seaduse muudatus tõstaks saastetasumäära 146 kroonini tonni eest, millele lisanduv koefitsient teeks maksumääraks 292 krooni. See on 21 korda enam kui praegu.

Saastetasude kasv võib tõsta ka põlevkiviõli kasutavate katlamajade soojahinda kuni 50% kallimaks.

Kuigi juba praegu alustas Kiviõli Põlevkivitööstus uute seadmete kasutuselevõttu, et poolkoksi asemel tekiks tunduvalt madalama saastetasuga põlevkivituhk, ei ole Salulaiu sõnul sellise hinnatõusu tõttu võimalik ehitust lõpetada – järgmisel aastal kuluks üksnes põlevkivikoksi ladestustasuks 54 miljonit krooni.

Ministeerium peab õigustatuks

Keskkonnaministeeriumi esindaja sõnul on poolkoksi keskkonnaohtlikkust ja selle kasutamise potentsiaalseid võimalusi arvestades tasumäära tõus õigustatud. Arendusosakonna juhata Silja Lüpsiku sõnul räägitakse Euroopas juba aastaid keskkonnavaenulike toetuste kaotamise nõudest ning seetõttu tuleb rangelt üle vaadata ka keskkonnavaenulikud subsiidiumid Eestis. Ministeeriumi hinnangul on Eestis toodetud põlevkiviõli, millest 70% läheb ekspordiks, väga tulus müügiartikkel. Samas ei saa ministeerium pealt vaadata, kui kogu Eesti rahvale kuuluv loodusrikkus lihtsalt maha äritsetakse, samas kui üliohtlikke jäätmeid tohututes kogustes Eestis ladestatakse.

Janek Parkmani arvates on poolkoks seevastu sisuliselt põlevkivituhk, mis neutraliseerub juba kümmekonna aastaga.

Poolkoksi oleks ladestamise asemel võimalik kasutada tsemendi tootmiseks. Viru Keemia Grupil on tsemenditehase ehitamine plaanis, kuid taas tõmbavad plaanidele pidurid peale saastetasud ehk EL-i poolt kõikidele liikmesriikidele kehtestatud ühesuurused trahvid saastekvoodi ületamise eest.

Põlevkiviõlitootjad on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jääda praegu kehtiva seaduse juurde. “Siis vast jõuame oma prügilad valmis ehitada ja uut tehnoloogiatki juurutada,”ütles Kersti Rohulaid. Riigikogusse jõuab keskkonnatasude seaduse muudatus tõenäoliselt oktoobris.