“Veider tunne tekib, hakkan juba mõtlema, et kuhu “mutiauku” ma selle CV siis saatsin…” on Kati ettevõtete käitumisest hämmingus.

Kati sõnul näitab selline suhtumine firma austuse puudumist kandideerija vastu. “Nõudmised tööotsijale on kõrged, kuid tööandjale nagu polekski nõudeid,” pahandas Kati.

Katil on kogemus ka ühe personaliotsingufirma poolt korraldatud konkursiga, kus tööintervjuudeks kokkulepitud tähtaegadest kinni ei peetud. “See oli väga üllatav – nad ju peaksid teadma, et personalikonkursil osalemine on inimeste jaoks üsna delikaatne teema ja selle läbiviimisel peab väga korrektne olema,” rääkis Kati.

Tahte küsimus

Välisministeeriumi personalibüroo direktori Erle Ignatjevi sõnul sõltub CV-dele vastamine või vastamata jätmine firma kultuurist ja tahtest. “Ükskõik kui massiliselt CV-sid ei tule, on äärmiselt ebameeldiv, kui inimene vastust ei saa,” arvas Ignatjev. Välisministeeriumisse tuleb tema sõnul väga palju töösoove, inimesed oskavad järjest paremini kirjeldada, kui head töötajad nad on, mõni inimene räägib, kuidas ta on lapsest saadik tahtnud diplomaadiks saada. Palju tuleb ka praktikasoove. Enamik CV-dest tuleb välisministeeriumisse ilma, et konkurssi oleks välja kuulutatud.

Välisministeerium soovitab väljapool konkurssi CV-d saatnud inimestel tagasisidena vaadata välisministeeriumi kodulehte ja töökuulutusi, sest üldjuhul võetakse ministeeriumisse uusi inimesi tööle siiski vaid avalike konkursside kaudu.

Ignatjevi sõnul on aga igal ettevõttel väga lihtne teha CV-dele näidisvastused. Näiteks ilma konkursita tulnud CV-dele võib vastata: aitäh, hetkel pole meile inimesi vaja, kuid jätame teid reservi ja vajadusel võtame ühendust. “Selline vastus ei kohusta tööandjat millekski, kuid inimene saab vähemalt tagasisidet,” ütles Ignatjev.

Tele2 Eesti personalijuhi Ülle Filini sõnul on kandideerijale tagasiside andmine äärmiselt lihtne. Näiteks on mõnes personaliotsingu portaalis kandideerijatele vastuse saatmine vaid hiirekliki tegemise küsimus. Kui konkurss pole olnud väga suur, on Filin teinud vastuse personaalseks, lisades vastusele ka kandideerija nime.

Samuti pole raske e-kirja teel vastust saata. Filinile tulevad meelde vaid üksikud juhud, kus väga suure praktikasoovide hulga või konkursivälisel ajal saadetud CV tõttu võis juhtuda, et tal jäi mõnele CV-le vastamata, kuid konkursi korras laekunud CV-d on alati vastuse saanud.

Filini sõnul on juhtunud ka nii, et kui CV saatnud inimesele tagasi helistada, ei mäleta kandideerija, mis firmasse ta CV saatis ja mis kohale kandideeris.

Ignatjevi sõnul teevad mõnikord tööotsijad vea, saates ettevõttese oma CV, täpsutamata, millist tööd teha soovitakse. Nii võivad väiksemad firmad, kellel ei ole konkreetset personalipoliitikat või eraldi personalitalitust, jätta CV-le tõepoolest vastamata. Kuid suuremates asutustes võibki sooviavalduste läbivaatamine kauem aega võtta, näiteks kuni ühe kuu. “Igaks juhuks võiks tõepoolest üle küsida, kas on vastust oodata, “ soovitab Igantjev. Filin soovitab samuti vastuse viibmise korral ettevõttest üle küsida, kas CV jõudis ikka kohale, seda esialgu meili teel.

Kas sinu CV on järgmistest vigadest prii?

•• Ära vassi CV-s kuupäevade ja ametinimetustega, peitmaks fakti, et oled olnud mõnda aega töötu, vahetasid liiga tihti töökohti või olid madalapalgalisel tööl.

•• Kui otsid tööd alal, kus sul puuduvad eelnevad kogemused, ära kasuta CV kronoloogilist vormi. Funktsionaalse või oskustele suunatud CV kasutamisel saad esile tõsta oma vajalikud kogemused ning vilumused.

•• Teiste kandideerijate ees annab alati eelise omapära: too välja mingid erilised saavutused, sinu töö tulemusel kasvanud protsendid, kasumid, võidetud auhinnad jms.

•• Ära too välja põhjusi, miks sa mingilt töökohalt lahkusid. Täiesti ülearused on fraasid “Ettevõte läks pankrotti” või “Tulin ära, sest maksti vähe”.

Allikas: CV Keskus