1. JUULI 1900 – hakkab kehtima kroonu viinamonopol.

DETSEMBER 1900 – Pärnus alustab tegevust Waldhofi tselluloosivabrik, mis on enam kui tuhande töölisega suurim omataoline Venemaal.

1902 – Asutatakse esimene tarbijate ühistu – Sindi Kalevi Vabriku Tarvitajate Selts. 1915. aastal on juba 130 tarbijate ühistut.

22. JUULI 1902 – Jaan Tõnissoni algatusel luuakse Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib pidada esimeseks Eesti rahvuslikuks pangaks.

NOVEMBER 1905 – Tallinnas luuakse esimesed ametiühingud.

NOVEMBER 1910 – asutatakse Eesti Põllumeeste Keskselts.

1912 – Algab tööliste streigiliikumise tõus.

4. VEEBRUAR 1912 – asutatakse piimaühingute keskühing Estonia.

OKTOOBER-NOVEMBER 1913 – Tallinnasse ehitatakse tsaarivalitsuse laevaehitusprogrammi raames kolm võimsat sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri tehas. 1916. aastal on neis tehastes kokku üle 12 000 töölise.

1. MAI 1914 – poliitiline streik Tallinnas, milles osalevad peaaegu kõik vabrikutöölised ehk 16 000 inimest.

10. JUULI 1914 – streiki alustavad Tallinna suurimate tööstusettevõtete töölised.

KEVAD 1916 – kütteainekriisi tõttu alustab Kohtla-Järve piirkonnas tööd esimene põlevkivikaevandus.

30. NOVEMBER 1918 – Eesti rahaühikuks kinnitatakse Eesti mark. Paralleelselt käibivad tsaarirubla, duumarubla, kerenski rubla, ostrubla, saksa mark, ostmark ning välisvaluutad.

24. VEEBRUAR 1919 – luuakse Eesti Pank.

10. OKTOOBER 1919 – Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse, mille alusel võõrandatakse enamik mõisamaadest. Nende asemele luuakse üle 55 000 asundustalu.

16. MÄRTS 1920 – Eestisse saabub esimene osa (8 miljonit kuldrubla) rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadavast kullast. Ülejäänud 7 miljonit jõudis kohale 15. aprillil. 1924. aasta alguseks oli keskpanga majandamisvigade tõttu 15 miljonist kuldrublast alles jäänud vaid 2,5 miljonit. Eesti marga kurss hakkab langema.

20. JAANUAR 1922 – Dvigatel alustab esimesena Eesti lennukite ehitamist, valmis kuus kuuekohalist reisilennukit.

7. DETSEMBER 1923 – Otto Strandman süüdistab Riigikogus majandusminister Georg Vestelit "lahtiste kraanide poliitikas" (riigi kullavarude kergekäelises ja põhjendamatus kasutamises). Pärast seda algab pööre Eesti senises majanduspoliitikas – maksebilanss tasakaalustatakse, kärbitakse riigi kulusid, piiratakse importi, suurendatakse eksporti, raskendatakse ebakindlate laenude saamist. Majandustõus kestab kuus aastat.

11. DETSEMBER 1924 – Riigikogu otsustab asutada kaupmeeste, töösturite, pankurite ja laevnike esinduskogu Kaubandus-Tööstuskoja.

19. JAANUAR 1926 – registreeritakse osaühisus Mootor, mis kujuneb Eesti suurimaks autotranspordiettevõtteks.

12. MÄRTS 1926 – asutatakse Eesti Maapank põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks.

SEPTEMBER 1926 – Kohtlas alustab tööd Riigi Põlevkivitööstuse õlivabrik, mis töötleb päevas kuni 200 tonni põlevkivi.

1.JAANUAR 1928 – teostub raha- ja pangareform. Markade-pennide asemel võetakse kasutusele kroonid-sendid.

29. VEEBRUAR 1928 – valitsus müüb tuletikkude valmistamise ainuõiguse Eestis 28 aastaks Rootsi tikutrustile.

19. APRILL 1929 – Eesti tõe-näoliselt esimene pangarööv. Tundmatuks jäänud kurjategija röövib Tallinna Krediidipanga Nõmme osakonnast relvaga ähvardades 2543 krooni.

29. NOVEMBER 1929 – must reede New Yorgi börsil, mis saab ülemaailmse majanduskriisi avaakordiks. Eestis saavutab kriis haripunkti aastatel 1931–1933.

1. APRILL 1931 – katsesõidu Tallinnast Türile teeb aktsiaseltsis Franz Krull valminud esimene kodumaine vedur, mis töötab põlevkiviküttel ja arendab 50-kilomeetrist tunnikiirust.

27. JUUNI 1933 – Riigikogu otsustab devalveerida Eesti krooni 35 protsendi võrra.

21. VEEBRUAR 1939 – luuakse Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis alustab sügisel lende Helsingisse ja Stockholmi.

18. SEPTEMBER 1939 – sõjast tulenevate varustusraskuste kartuses seatakse suhkrumüük Eestis kaartide alusele. Veidi hiljem korraldatakse samal viisil ka bensiini ja petrooleumi müük.

21.–23. JUULI 1940 – Riigivolikogu otsustab kuulutada kogu maa ja kõik maavarad riigi omandiks ning natsionaliseerida pangad, suur-, väiketööstus- ja transpordiettevõtted. Kahe aastaga natsionaliseeritakse üle 900 tööstusettevõtte.

OKTOOBER 1940 – kehtestatakse plaanimajandus. Eelisjärjekorras hakatakse arendama rasketööstust.

AUGUST 1940 – algab riikliku maafondi loomine suurtalude äralõigetest, kirikumaast ja Eestist lahkunud maaomanike valdustest.

1. OKTOOBER 1940 – toimub esimene ametlik hindade tõus: tööstuskaupadel kuni 50 protsenti, toidukaupadel kuni 25 protsenti.

31. OKTOOBER 1940 – alustatakse eramajade natsionaliseerimist.

24. NOVEMBER 1940 – rahareform. Kroonid asendatakse rubladega, kurss oli 1 kroon – 1,25 rubla, kuigi tegelik kursivahe oleks pidanud olema 1 kroon – 8-10 rubla. Samal ajal kehtestub uus maksusüsteem, mille eripäraks on kaudsete maksude suur tõus. Kaupade hinnad tõusevad kuni neli korda.

15. JAANUAR 1941– pankades natsionaliseeritakse kõik üle tuhandekroonised hoiused.

KEVAD 1941– Eestis luuakse 27 sovhoosi, 25 masina-taktorijaama ja 234 hobu-masinariistade laenutuspunkti.

10. JUUNI 1945– NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsusega taastatakse põlevkivitööstus ning sellega pannakse alus Eesti tähtsaima maapõuevara põlevkivi arutule kaevandamisele.

13. JUULI 1946– ENSV Ülemnõukogu kinnitab seaduse sõjajärgse viisaastaku (1946-1950) kohta, mille eesmärgiks on majanduse taastamine ja arendamine. Rõhuasetus on põlevkivitööstusel, põlevkivikeemiatööstusel, masinaehitusel ning ehitusmaterjalide ja elektrienergia tootmisel. 1946. aasta jooksul saavutab Eesti tööstus kogutoodangu mahult sõjaeelse taseme ning ületab selle.

1947 – Natsionaliseeritakse viimased eraettevõtted.

21. MAI 1947– ÜK (b) P Keskkomitees võetakse vastu direktiivne otsus kolhooside loomise kohta. 23. augustil luuakse esimene kolhoos – V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal. Mai lõpuks 1949. aastal on Eestis 2904 kolhoosi. 1951. aasta alguseks on enamik talusid kollektiviseeritud.

14. DETSEMBER 1947– rahareform ja kaardisüsteemi kaotamine. Vanad rublad vahetatakse uute vastu vahekorras 10:1. Kehtestatakse riiklikud jaehinnad kõigile tähtsamatele toidu- ja tarbeainetele.

30. SEPTEMBER 1955– käiku lastakse Narva Hüdroelektrijaam, millega seoses paisutatakse Narva jõele veehoidla.

DETSEMBER 1956– Tallinna Ekskavaatoritehases valmib esimene ekskavaator.

1958 – Aasta jooksul algab kolhoosides järkjärguline üleminek igakuisele rahapalgale, mille tõttu tõuseb kolhoosnikute huvi ühistootmise vastu ja paraneb nende materiaalne olukord.

30. DETSEMBER 1959– Narva lähedal võetakse kasutusele Balti Soojuselektrijaama esimene plokk, täielikult valmib rajatis 1966. aastal.

21. JUULI 1960– avatakse Tallinna Kaubamaja.

1.JAANUAR 1961– teine sõjajärgne rahareform. 1947. aasta rahatähed asendatakse uutega vahekorras 10:1.

SEPTEMBER 1963– seoses ikaldusega NSVL põhilistes teraviljakasvatuse rajoonides piiratakse Eestis nisujahu ja saiatoodete müüki.

SUVI 1964– tegevust alustab Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev.

6. JUULI 1965– Tallinnas avatakse esimene trollibussiliin: Estonia teater – Hipodroom.

7. JUULI 1965– avatakse Tallinna–Helsingi laevaliin.

1966 – Algab üleminek viiepäevasele töönädalale.

SUVI 1967– alustab tegevust Eesti Õpilaste Töömalev.

Tallinna Sadamat hakkavad külastama välisriikide kaubalaevad.

30. JUUNI 1969– käivitub Eesti Elektrijaama esimene energiaplokk, jaam valmib lõplikult 1973. aastal.

18. JAANUAR 1973– Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähistel avatakse Eesti suurim ja moodsaim põlevkivikaevandus Estonia.

KEVAD 1973– tunda annab toiduainete nappus, ei jätku liha, vorsti, võid, mune ja suhkrut.

1974 – Seatakse sisse reisilaevaühendus Tallinna ja Stockholmi vahel.

JUUNI-JUULI 1980 – valmivad Pirita magistraaltee, olümpiapurjespordikeskus, hotell Olümpia, lennujaama uus hoone, linnahall, teletorn, uus postkontor, hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid.

1. OKTOOBER 1981– kõikides maarajoonides luuakse agrotööstuskoondised

4. MÄRTS 1982– nurgakivi panek Tallinna Uussadamale

Aasta jooksul on raskusi elanike varustamisega toiduainetega – napib liha, vorsti, võid ja koort.

19. DETSEMBER 1986– valmib Tallinna Uussadama esimene järk. Sadamast saab veosekäibelt suuruselt kolmas sadam Nõukogude Liidus.

KEVAD 1987 – rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu.

26. SEPTEMBER 1987 – ajalehes Edasi ilmub Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele (IME). Valitsus ja Plaanikomitee mõistavad IME taotluse hukka.

25. NOVEMBER 1989– avatakse lennuliin Tallinn–Stockholm.

6. DETSEMBER 1989 – Ülemnõukogu võtab vastu ENSV taluseaduse, mis seadustab põllumajandustootmises eraomanduse.

15. DETSEMBER 1989 – taas-asutatakse Eesti Pank.

1. VEEBRUAR 1990 – võetakse kasutusele ostukaardid.

13. JUUNI 1990 – Ülemnõukogu võtab vastu omandiseaduse.

Aasta lõpul iseloomustab majandust hindade tõus, kaubalettide tühjenemine ning elukalliduse tõus.

23.-30. JAANUAR 1991 – impeeriumimeelsete organiseeritud streigid Tallinnas ja Narvas.

2. APRILL 1991 – kallimaks lähevad bussi-, rongi- ja lennukipiletid, rõivad ja jalatsid ning sõiduautod. Aasta jooksul läheb elu Eesti üle kuue korra kallimaks.

28. APRILL 1991 – Eesti-Soome-Rootsi ühisettevõttena alustab tegevust Eesti Mobiiltelefon.

12. JUUNI 1991– Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse.

21. JUUNI 1991 – valitsus teatab riigiametnike ning kultuuri-, haridus- ja tervishoiutöötajate palkade kahekordistamisest.

1. JUULI 1991 – hakkavad kehtima põllumajandussaaduste (välja arvatud piim) turuhinnad.

23. AUGUST 1991 – valitsus kuulutab riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidutehased.

1. OKTOOBER 1991 – käibele tulevad Eesti postmargid.

11. JAANUAR 1992 – valitsuse otsusega kehtestatakse leiva, piima, või ja juustu müük talongidega. Toidukaupade üldine nappus toob kaasa hindade jätkuva tõusu.

16. JAANUAR 1992 – Ülemnõukogu annab valitsusele erivolitused majanduskriisi lahendamiseks. Eriolukord lõpetatakse 11. veebruaril.

1. MÄRTS 1992 – järjekordne hinnatõus. Kompensatsioonina tõstetakse elatusraha ja palgamiinimum tuhande rublani kuus.

11. MÄRTS 1992 – võetakse vastu põllumajandusreformi seadus, mille alusel ühistatud vara tagastatakse või kompenseeritakse ja põllumajandustootmine viiakse üle talumajapidamisele.

21. MÄRTS – 30. APRILL 1992 – Tartus tuleb rahanappuse leevendamiseks käibele ajutine maksetshekk (nn Tartu raha).

1. APRILL 1992 – moodustatakse riigiettevõte Tallinna Sadam.

20. JUUNI 1992 – käibele tuleb Eesti kroon. Igal kodanikul õigus vahetada 1500 rubla 150 krooniks. Määratakse kindlaks Eesti krooni kurss – 8 krooni = 1 Saksa mark.

1. DETSEMBER 1992 – kallineb põlevkivi, elekter ja gaas, mis toob ahereaktsioonina kaasa üldise hinnatõusu. Võrreldes 1989. aasta lõpuga on hinnad kasvanud 83 ja inimeste sissetulekud 29 korda.

8. DETSEMBER 1993 – Riigikogu võtab vastu uue tulumaksuseaduse, mille järgi saab tulumaksumääraks 26 protsenti.

Tegevust alustab Elcoteqi Tallinna tehas, kus algul töötas 10 töötajat, praegu aga enam kui 2600 inimest.

11. VEEBRUAR 1994– Asutatakse Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium, mis haldab andmebaasi kõigi turul ringlevate väärtpaberite kohta.

1. MÄRTS 1994 – valitsus kaotab välisvaluuta kasutamise piirangud Eestis.

27. APRILL 1994 – 600 krooni suuruse aktsiakapitaliga AS Harmaron erastab 145 miljoni krooni eest hotelli Viru.

4. MAI 1994 – Eesti Pank esitab kohtule pankrotiavalduse Tartu Kommertspanga vastu.

15. AUGUST 1994 – Eesti Panga nõukogu kuulutab välja Sotsiaalpanga moratooriumi.

Alustab tegevust teine GSM-operaator Radiolinja Eesti.

1995 – Aasta jooksul müüb erastamisagentuur EVP-de eest avalikkusele Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehase ja teiste Eesti suurettevõtete aktsiaid, pannes sellega aluse väärtpaberituru tekkele.

11. DETSEMBER 1995– Rahvapank liitub Virumaa Kommertspangaga, millega kuu jooksul liituvad ka Keila Pank ja Eesti Maapank. Ühinenud pank nimetatakse hiljem ümber Eesti Maapangaks.

28. DETSEMBER 1995 – Raepank liitub Forekspangaga.

14. JAANUAR 1996 – Svenska Tobaks lõpetab tubakatootmise Eestis.

16. MAI 1996 – Taani Maersk Air ostab 66 protsenti Estonian Airi aktsiatest, jättes suursoosiku SAS-i lennukompaniist ilma.

31. MAI 1996 – tegevust alustab Tallinna Väärtpaberibörs.

30. JUULI 1996 – Põlva, Paide, Viljandi ja Pärnu meiereid koonduvad kontserni Ühinenud Meiereid.

5. JAANUAR 1997 – Eesti Ühispank liidab endaga Põhja-Eesti Panga. Selle tulemusena kasvab Ühispank aasta lõpuks varalt Baltikumi suurimaks pangaks.

28. APRILL 1997 – kolmas mobiiltelefonide operaator, Q GSM kaubamärki kasutav Ritabell alustab liitumislepingute sõlmimist.

11. JUUNI 1997 – ESCO Holding võidab kõigi aegade suurima erastamistehingu, AS Eesti Merelaevanduse 70 protsendi aktsiate erastamise konkursi. Tehingu hind ületab 700 miljonit krooni, lisaks investeeringuid 3,1 miljardi krooni eest.

23. OKTOOBER 1997 – esimene must neljapäev, TALSE langeb 15,31 protsenti. Suur langus jätkub, börsiindeks kaotab augustikuiste kõrgtasemetega võrreldes aasta lõpuks umbes 60 protsenti.

13. JAANUAR 1998 – Hansapank ja Hoiupank teatavad ühinemisest. Esimene katse ebaõnnestub.

11. MÄRTS 1998 – ehitusfirmad Merko Ehitus ja EMV alustavad liitumist.

28. MÄRTS 1998 – Hansapank teeb Tallinna Pangale ettepaneku ühineda. Tallinna Pank lükkab selle tagasi.

29. APRILL 1998 – Hoiupank maksab Daiwa pangale tagasi Hoiupanga Töötajate AS-i võetud laenu ja teeb Hansapangale ühinemisettepaneku, mis võetakse vastu.

7. MAI 1998 – Norra meediakontsern Schibsted ASA ostab 40 protsenti Sõnumilehe aktsiatest ning 34 protsenti Postimehe aktsiatest. Juuni alguses saavutatakse kokkulepe, mille kohaselt saab Schibsted 79 protsenti Sõnumilehest.

11. MAI 1998 – Rootsi meediakontserni Bonnier osalusega Marieberg International sõlmib eellepingu 50 protsendi Meediakorpi aktsiate ostmiseks.

1. JUUNI 1998 – Baltimaade kaks suurimat arvutifirmat MicroLink ja Astrodata kirjutavad alla ühinemislepingule.

8. JUULI 1998 – Talinvest ja Epeks sõlmivad eellepingu Soome suurima lihatööstuse HK Ruokataloga 80 protsendi Rakvere Lihakombinaadi aktsiate müügiks ligi 500 miljoni krooni eest.

24. AUGUST 1998 – Maapanga pankrot.

1. OKTOOBER 1998 – Eesti Panga nõukogu otsustab Forekspanga päästmiseks paigutada panka 250 miljonit krooni. Eesti Pank saab pärast Forekspanga ja Investeerimispanga liitmist uues pangas enamusosaluse.

Samal õhtul otsustab Eesti Panga nõukogu külmutada EVEA Panga arved ja algatada panga vastu pankrotimenetluse.

6. OKTOOBER 1998 – Eesti Pank kuulutab hilisõhtul välja ERA Pangale tähtajatu moratooriumi.

18. NOVEMBER 1998 – Skandinaviska Enskilda Banken teatab, et ostab 600 miljoni krooni eest Ühispanga aktsiaid, omandades pangas 32-protsendilise osaluse.

11. VEEBRUAR 1999 – börsil noteeritakse Eesti Telekomi aktsia.

6. APRILL 1999 – Eesti Pank kuulutab ERA Panga pankrotis olevaks.

6. SEPTEMBER 1999 – Tele2 hakkab esimesena Eestis pakkuma tasuta internetiühendust.